Kirjeldus

Tamer Badri raamatust "Ootavad kirjad"

Kohe alguses tuleb märkida, et oma raamatus („Oodatud Sõnumid“) ei viita ma ega silluta teed ühelegi isikule, kes on minevikus või olevikus ilmunud Kõigeväelise Jumala sõnumitoojana. Tõestused, tõendid ja imed, mida ma selles raamatus mainisin ja millega Kõigeväeline Jumal tulevast Sõnumitoojat toetab, ei ilmunud ühelegi isikule, kes oleks väitnud end olevat Mahdi või Sõnumitooja, olgu siis minevikus või olevikus. Samuti ei viita ma selles raamatus endale ega ühelegi isikule, keda tean lähedalt või kaugelt. Mul ei ole tõendeid, mis tulevad sõnumitoojatega, ja ma ei ole Püha Koraani päheõppija. Kõigeväeline Jumal ei ole andnud mulle Püha Koraani mitmetähenduslike värsside või seostamatute tähtede tõlgendust. Ma ei leidnud seda ka üheltki isikult, kes väidab end olevat oodatud Mahdi, olgu siis olevikus või nende hulgast, kes väitsid end olevat Mahdi minevikus. Tulevat Sõnumitoojat kirjeldatakse kui „selget Sõnumitoojat“ [Ad-Dukhan: 13], mis tähendab, et see on selge ja ilmne igaühele, kellel on teadmisi ja taipu, ning tal on käegakatsutavad tõendid, mis tõestavad, et ta on Kõigeväelise Jumala Sõnumitooja, mitte ainult nägemused, unenäod ja kujutlusvõime, ja tõendid, mis tal on, on selged kogu maailmale ega ole spetsiifilised kindlale inimrühmale.

See raamat on sõnum minult teile ja tulevastele põlvedele Kõigeväelise Jumala pärast, et teid ei tabaks šokk Kõigeväelisema Jumala sõnumitooja ilmumisest, kes hoiatab teid Tema karistuse eest. Ärge uskuge teda, ärge uskuge teda ega needke teda, et te ei kahetseks oma tegusid. Kinnitan ka, et olen sunniidi koolkonna moslem. Minu usk ei ole muutunud ja ma ei ole pöördunud bahá’ismi, kadíanismi, šiiismi, sufismi ega ühegi teise religiooni poole. Ma ei usu tagasitulekusse ega sellesse, et Mahdi on elus ja peidus keldris sadu aastaid, ega sellesse, et Mahdi või meie Meister Jeesus (rahu olgu temaga) on varem ilmunud ja surnud, ega ühtegi sellist uskumust.

Oluline on ainult see, et olen muutnud sajandeid päritud uskumust, mille kohaselt meie Meister Muhammed (rahu ja õnnistus olgu temaga) on Sõnumitoojate Pitser. Minu nüüdne usk, nagu on öeldud Pühas Koraanis ja puhtas Sunnas, on see, et meie Meister Muhammed (rahu ja õnnistus olgu temaga) on ainus prohvetite Pitser. Selle uue uskumuse põhjal on minu vaade paljudele Püha Koraani salmidele muutunud, mis näitab, et Kõigeväeline Jumal saadab tulevikus uue Sõnumitooja, kes järgib ja rakendab meie prohveti šariaati.

Minu usk, et Kõigeväeline Jumal saadab enne piinade märkide saabumist uue Sõnumitooja, ei olnud ammune uskumus, vaid pigem enne koidupalvet 27. Sha’banil 1440 AH, mis vastab 2. maile 2019 pKr, Ibrahim Al-Khalili mošees minu kodu lähedal 6. oktoobri naabruskonnas Suur-Kairos, kus ma lugesin Koraani nagu tavaliselt enne koidupalvet ja peatusin Surat Ad-Dukhani salmidel, mis räägivad suitsupiina salmist. Kõigeväeline Jumal ütles: „Pigem nad kahtlevad, mängides (9) Seega oodake päeva, mil taevas toob esile nähtava suitsu, (10) mis katab inimesed. See on valus piin. (11) Meie Issand, eemaldage meilt piin. Tõesti, me oleme [nüüd] hirmunud.“ Usklikud (12) Kuidas nad saavad meeldetuletuse, kui nende juurde on tulnud selge Sõnumitooja? (13) Siis nad pöördusid temast ära ja ütlesid: „Hull õpetaja.“ (14) „Me võtame karistuse mõneks ajaks ära. Te tulete kindlasti tagasi.“ (15) „Päeval, mil Me lööme kõige suurema hoobiga. Tõepoolest, Me maksame kätte.“ (16) [Ad-Dukhan] Nii ma lõpetasin lugemise järsku, justkui loeksin neid salme esimest korda elus, sest salmides, mis räägivad Ad-Dukhani sündmustest ja tulevikus toimuvast, mainiti Sõnumitoojat, keda kirjeldati kui „selget Sõnumitoojat“. Nii et ma kordasin nende salmide lugemist kogu tänase päeva jooksul, et sellest hästi aru saada, hakkasin lugema kõiki nende salmide tõlgendusi ja leidsin, et nende salmide tõlgendamisel on erinevus ja ka nende salmide tõlgendamise ajalises seoses on erinevus. Salmi tõlgendatakse nii, nagu ilmuks suitsusalm ja lõppeks prohveti (rahu ja õnnistus olgu temaga) ajastul, seejärel järgneb sellele salm, mida tõlgendatakse nii, nagu toimuks suitsusalm tulevikus, seejärel naaseb sellele järgneva salmi tõlgendus selleni, et see oli prohveti (rahu ja õnnistus olgu temaga) ajastul. Sellest päevast alates alustasin ma teekonda, otsides sõnumitooja olemasolu, kelle Kõigeväeline Jumal saadab enne suitsusalmi, kinnitades Kõigeväelisema ütlust: „Ja Me ei karista kunagi enne, kui oleme saatnud sõnumitooja (15)“ [Al-Isra’: 15], kuni ma olin täielikult veendunud, et prohvet (rahu ja õnnistus olgu temaga) on ainult prohvetite pitser, mitte sõnumitoojate pitser, nagu Kõigeväeline Jumal ütles suuras Al-Ahzab: „Muhammed ei ole ühegi teie mehe isa, vaid ta on Allahi sõnumitooja ja prohvetite pitser. Ja Allah on kõiketeadja.“ (40) [Al-Ahzab]. Seega Allah, Kõigekõrgem, kes on kõiketeadja, ei öelnud selles salmis „ja sõnumitoojate pitser“. Salm ei viita ka sellele, et iga sõnumitooja on prohvet, seega pole nende vahel vajalikku seost.

Kuulus reegel (et iga sõnumitooja on prohvet, aga mitte iga prohvet pole sõnumitooja) on enamiku õpetlaste ütlus. See reegel ei pärine Püha Koraani salmidest ega prohveti (rahu ja õnnistus olgu temaga) ütlustest ning seda ei edastanud meie teada ükski prohveti (rahu ja õnnistus olgu temaga) kaaslane ega nende õiglane järgija. See reegel nõuab ka kõigi Allahi, Kõigekõrgema, loodule saadetud sõnumite pitseerimist, olgu need siis inglitelt, tuultelt, pilvedelt jne. Meie isand Miikael on sõnumitooja, kes on määratud vihma juhtima, ja Surmaingel on sõnumitooja, kes on määratud inimeste hingede viima. Inglite hulgast on sõnumitoojaid, keda nimetatakse Õilsateks Kroonikuteks ja kelle ülesanne on säilitada ja jäädvustada teenijate tegusid, olgu need head või halvad. On ka palju teisi sõnumitoojaingleid, nagu Munkar ja Nakir, kes on määratud haua katsumustele. Kui eeldame, et meie isand Muhammad (rahu ja õnnistus olgu temaga) on samaaegselt nii prohvetite kui ka sõnumitoojate pitser, siis pole olemas ühtegi sõnumitoojat Allahilt, Kõigekõrgemalt, kes võtaks inimeste hinged ära ja nii edasi Allahi, Kõigekõrgema sõnumitoojatelt.

Islami seadus koos palve, paastu, hadži, zakati, pärimise ja kõigi Püha Koraaniga kaasa toodud määruste ja seadustega on seadused, mis jäävad kehtima kuni kohtupäevani, vastavalt Kõigevägevama ütlusele: „Täna olen ma teie usu teile täiustanud, olen oma soosingu teie üle täielikult avaldanud ja olen islami teile usuks heaks kiitnud (3)“ [Al-Ma’idah: 3]. Kuid tulevikus tulevad sõnumitoojad, sealhulgas meie isand Jeesus (rahu olgu temaga), ei muuda selles religioonis midagi. Pigem on nad moslemid nagu meie, palvetavad, paastuvad ja maksavad zakatit ning mõistavad inimeste vahel kohut islami seaduse järgi. Nad õpetavad moslemitele Koraani ja sunnat ning püüavad seda religiooni levitada, sest nad on islami usku ega too uut religiooni.

Koraanist ja sunnast on oodata ja tõestatud suuri piinamärke, mis pole veel saabunud, sealhulgas (suits, päikesetõus läänest, Goog ja Magoog ning kolm maalihket: üks idas, üks läänes ja üks Araabia poolsaarel ning viimane neist on Jeemenist tulev tuli, mis ajab inimesed kogunemispaikadesse). Need on väga suured piinamärgid, mis mõjutavad miljoneid inimesi, ja need ei ole piinamärgid, mis hõlmavad küla, hõimu või rahvast, nagu see juhtus Salihi või Aadi rahvaga. Kõigeväelisel Jumalal on parem saata käskjalad miljoneid hoiatama enne, kui väga suured piinamärgid ilmuvad, kinnitades Tema Kõigeväelise ütlust: {Ja me ei karista kunagi enne, kui oleme saatnud käskjala} [Al-Isra’: 15]. Kui käskjalad on meie isanda Muhamediga pitseeritud, rahu ja õnnistus olgu temaga, siis neid miljoneid inimesi ei karistata ega lange. Koraanis ja sunnas mainitud karistussalmid on nende vastu, sest asjaolu, et Kõigeväeline Jumal ei saatnud üleastujatele hoiatajaid, annab neile argumendi Kõigeväelisema Jumala vastu, et nad ei teadnud Tema karistusest..! Nagu Kõigeväeline Jumal ütleb: „Ja Me ei hävitanud linna, välja arvatud juhul, kui sellel olid hoiatajad (208) meeldetuletuseks, ja Me ei olnud üleastujad (209)“ [Aš-Šu'ara’]. Ei ole lubatud öelda, et Prohvet (rahu ja õnnistus olgu temaga) hoiatas inimkonda neliteist sajandit tagasi Tunni märkide eest, kuna praegu on miljoneid inimesi, kes ei mõista midagi islamist ega meie prohveti Muhamedi (rahu ja õnnistus olgu temaga) sõnumist. Kõikvõimsa Jumala muutumatust sunnast tuleneb, et sõnumitoojad saadetakse enne, kui inimesi tabavad karistuse märgid, ja et need sõnumitoojad elavad nende märkide toimumise ajal, kinnitades Tema Kõigeväelise ütlust: „Tõesti, Me toetame oma sõnumitoojaid ja neid, kes usuvad, selle maailma elu jooksul ja päeval, mil tunnistajad astuvad üles (51)“ [Ghafir]. See on Kõigeväelise Jumala muutumatu sunna, nagu Kõigeväeline Jumal ütles: „Nende tee, kes on...“ Me saatsime teie ette oma sõnumitoojad ja te ei leia Meie teel mingit muutust. (77) [Al-Isra’].

Pärast neljakümne viieaastaseks saamist muutus minus kindlalt juurdunud uskumus, et meie Meister Muhammed (rahu ja õnnistus olgu temaga) on prohvetite ja sõnumitoojate pitser, uskumuseks, et meie Meister Muhammed (rahu ja õnnistus olgu temaga) on ainult prohvetite, mitte sõnumitoojate pitser. Tänu sellele muutusele suutsin dešifreerida paljude Koraani salmide sümboleid, mis räägivad sõnumitooja tulekust, ja suutsin dešifreerida ka salmide sümboleid, mis räägivad tunni märkidest. Selle abil suutsin tunni märgid siduda ja järjestada Koraani ja puhta sunnaga, mida ma poleks suutnud siduda, korrastada ega mõista, kui mu usk poleks muutunud.

Selle oma uskumuse muutmine polnud minu jaoks lihtne. Läbisin palju keerulisi etappe kahtluse ja kindluse vahel. Ühel päeval olin kahtluse faasis ja ütlesin endale, et sõnumitoojat ei tule, teisel päeval aga jõudsin kindluse faasi pärast seda, kui panin autos raadio mängima ja kuulsin Püha Koraani raadiojaamast Koraani salmi, mis tõi mind tagasi kindluse faasi või lugesin Koraanist uusi salme, mis tõestasid mulle, et sõnumitooja on tulemas.

Mul on nüüd Koraanist ja Sunnast suur hulk tõendeid, mis kinnitavad mulle, et on olemas tulevane Sõnumitooja. Mul oli kaks valikut: kas hoida see tõend endale või teatada sellest. Kohtusin ühe Al-Azhar Sheikhiga ja rääkisin temaga oma usust. Lugesin talle suitsusalme ette ja ütlesin: „Nendes salmides mainitud selge Sõnumitooja on tulevane Sõnumitooja, mitte Prohvet (rahu ja õnnistus olgu temaga).“ Ta ei teinud muud, kui süüdistas mind kaudselt uskmatuses ja ütles mulle: „Selle usuga oled sa sisenenud islami religiooni uskmatuse staadiumisse...!“ Ütlesin talle, et ma palvetan ja paastun ning tunnistan, et pole teist jumalat peale Allahi ja et Muhammed on Allahi Sõnumitooja ning et meie Meister Muhammed (rahu ja õnnistus olgu temaga) on prohvetite pitser, nagu on mainitud Koraanis, ja et minu usk, et Prohvet (rahu ja õnnistus olgu temaga) ei ole Sõnumitoojate pitser, ei tee mind uskmatuks. Mainisin talle veel mõningaid tõendeid, mis toetavad minu seisukohta, aga ta ei lasknud end veenda ja jättis mu maha ning tema sisehääl ütles endale, et olen sisenenud uskmatuse staadiumisse. Teine inimene, kes oli osa minu raamatust lugenud, ütles mulle, et ma sütitan tüli. Siis meenus mulle nägemus abiellumisest leedi Maryga (rahu olgu temaga), mis oli 22. Dhul-Qi’dah'l 1440 AH, mis vastab 25. juulile 2019. Nägin, et abiellusin leedi Maryga (rahu olgu temaga) ja kõndisin temaga teel ning ta oli minust paremal. Ütlesin talle: "Ma loodan, et Kõigeväeline Jumal annab mulle sinult lapse." Ta ütles mulle: "Mitte enne, kui oled lõpetanud, mida sa pead tegema." Nii ta jättis mu maha ja jätkas oma teed ning mina suundusin edasi. Paremal pool peatusin ja mõtlesin tema vastuse üle ning ütlesin, et tal oli õigus, ja nägemus lõppes.

Pärast seda, kui ma selle nägemuse avaldasin, tõlgendas üks sõber seda järgmiselt: „See tõlgendus on seotud suure religioosse doktriini reformiga, mis võib-olla on seotud just sinu või mõne sinu järeltulijaga. Kuigi see reform on tõde, kohtab see tugevat ja talumatut vastuseisu.“ Sel ajal ei mõistnud ma selle nägemuse tõlgendust.

Otsustasin selle raamatu kirjutada ja niipea, kui olin osa sellest valmis saanud, kõhklesin raamatu lõpetamise osas ja viskasin kirjutatu prügikasti. Raamat käsitleb ohtlikku uskumust ja tegeleb paljude Püha Koraani salmide tõlgendamisega, mis on vastuolus neljateistkümne sajandi jooksul eksisteerinud tõlgendustega. Mu sisehääl ütleb: „Ma soovin, et ma poleks millestki aru saanud, et ma ei langeks sellesse kiusatusse ja segadusse.“ Olen sattunud kiusatusse ja mul oli ees kaks võimalust, nagu ma varem mainisin, ja mõlemal variandil on põhjused, mis ajavad mind äärmiselt segadusse.

Esimene variant: hoian enda jaoks tõendit Kõigeväelisema Jumala tulevase sõnumitooja saatmisest järgmistel põhjustel:

1. Selle uskumuse kuulutamine avab mulle väga suure ukse vaidlusteks, aruteludeks ja rünnakuteks, mis ei lõpe enne minu surma. Mind süüdistatakse jumalateotuses, sufismis, baha’ismis, kadaanismis, šiiismis ja muudes süüdistustes, millest ma oleksin võinud ilma jääda. Olen põhimõtteliselt ikka veel moslem vastavalt Ahl al-Sunnah wal-Jama’ah doktriinile, kuid ainus põhimõtteline lahkarvamus on praegu usk tulevase Sõnumitooja ilmumisse enne karistuse märke, vastavalt Kõigevägevama ütlusele: „Ja me ei karista kunagi enne, kui oleme saatnud Sõnumitooja (15)“ [Al-Isra’: 15].

2- See ei ole minu lahing, vaid tulevase Sõnumitooja lahing, kes tuleb praktiliste tõendite, tõendite, tõendite ja imedega, mis toetavad tema argumenti, samas kui minul on ainult see, mida ma selles raamatus kirjutasin, ja sellest ei piisa inimeste veenmiseks. Ja tulevane Sõnumitooja, isegi kui ta tuleb tõendite ja imedega, mis kinnitavad tema sõnumit, saab eitamise ja moonutamisega vastu võetud. Seega, mida ma arvan sellest, mis minuga juhtub võrreldes tulevase Sõnumitooja ja tema tõestustega..?!

3. Uskumus, et Prohvet (rahu ja õnnistus olgu temaga) on Sõnumitoojate Pitser, on muutunud islami kuue samba sarnaseks uskumuseks, mille üle kellelgi ei ole lubatud arutleda. Selle uskumuse (mis on moslemite hinges sügavalt juurdunud juba neliteist sajandit) muutmine lühikese aja jooksul või üheainsa raamatu abil ei ole lihtne. Pigem nõuab see väga pikka aega, mis on proportsionaalne selle uskumuse perioodi pikkusega, või oodatud Sõnumitooja ilmumist koos tõendite ja imedega, mille abil saab seda uskumust lühikese aja jooksul muuta.

Teine võimalus: avaldan kõik leitud tõendid raamatus, mis seda uskumust käsitleb, järgmistel põhjustel:

1- Ma kardan, et kui ma need tõendid endale hoian, kuulun nende hulka, kelle kohta Prohvet (rahu ja õnnistus olgu temaga) ütles: „Kes varjab teadmisi, seda ohjeldab Allah Ülestõusmispäeval tuleohjadega.“ [Jutustanud Abdullah ibn Amr] Selles raamatus saavutatud teadmised on usaldus, mida pean inimestele edasi andma, isegi kui see maksab mulle palju vaeva. Minu eesmärk on Allahi, Kõigekõrgema, meelerahu, mitte Allahi, Kõigekõrgema teenijate meelerahu, ja ma ei ole seda tüüpi inimene, kes läheb karavaniga kaasa nii heas kui halvas.

2- Ma kardan, et ma suren ja siis ilmub sõnumitooja, kelle on läkitanud Kõigeväeline Allah, et kutsuda inimesi üles naasma Kõigeväelisema Allahi kuuletumise juurde, vastasel juhul katavad neid piinad ja moslemid eitavad teda, süüdistavad teda uskmatuses ja neavad teda ning kõik nende teod on Ülestõusmispäeval minu pattude skaalal, sest ma ei rääkinud neile midagi teadmistest, mille Kõigeväeline Allah mulle andis, ja nad seisavad Ülestõusmispäeval minu ees ja noomivad mind selle eest, et ma ei rääkinud neile, milleni ma olen jõudnud ja mida ma tean.

Sel perioodil tundsin end ülemõtlemisest segaduses ja kurnatuna ning ma ei saanud mõtlemisest kergesti magada. Seega palvetasin Kõigeväelisema Jumala poole, et ta annaks mulle nägemuse, mis vastaks mu küsimusele: kas peaksin jätkama raamatu kirjutamist ja avaldamist või peaksin selle kirjutamise lõpetama? 18. Muharramil 1441, mis vastab 17. septembrile 2019, sain selle nägemuse.

(Nägin, et olin lõpetanud oma uue raamatu Tunni märkidest kirjutamise ja see oli trükitud ning mõned eksemplarid olid kirjastusse toimetatud, ülejäänud uue raamatu eksemplarid jäid mu autosse, et neid teistele kirjastustele levitada. Võtsin ühe raamatu eksemplari, et näha, kui hästi see trükitud on, ja leidsin, et kaas oli suurepärane, aga pärast raamatu avamist olin üllatunud, et selle mõõtmed olid väiksemad, kui olin kavandanud. Tulemuseks oli see, et kirja suurus oli muutunud väikeseks ja lugeja pidi oma silmad lehtedele lähedale viima või prille kasutama, et minu raamatut lugeda. Minu raamatu esimeses kolmandikus oli aga väike arv lehekülgi, mille mõõtmed olid iga raamatu tavapärased, ja kiri seal oli normaalne ning kõik said seda lugeda, aga see polnud raamatus hästi fikseeritud. Pärast seda ilmus mulle trükikoja omanik, kes oli mulle eelmise raamatu trükkinud, nimelt raamatu (Karjase ja karja iseloomustus), ja koos temaga raamat, mille ta oli trükkinud teisele autorile, ja see raamat käsitleb...) suitsuga, mis on üks Tunni peamisi märke. Ma ütlesin talle, et see minu raamat sisaldab kõiki Tunni märke. Kell ja suits. Selle trükipressi omanik uuris oma trükitud raamatut ja leidis, et see on suurepärases seisukorras, välja arvatud lehekülgede numeratsiooni viga. Tagakaane esimene ja viimane lehekülg ei olnud raamatuga järjest nummerdatud. Siiski märkasin tema raamatu viimasel lehel Surat Ad-Dukhani viimast salmi, mis kõlab: „Nii et oodake, sest nad ootavad.“

Selle nägemuse tõlgendus, nagu üks mu sõber mulle ütles, oli järgmine: (Mis puutub esimesse kolmandikku, mille mõned leheküljed on selged, kuid mitte päris kindlad, siis see on seotud asjadega, mis toimuvad teie eluajal ja pole veel aset leidnud, et neid tõestada. Mis puutub teise raamatusse, mis on trükitud suurepäraselt ja selgelt ning on seotud suitsusalmiga, siis see on näitaja - ja Jumal teab kõige paremini - selle salmi peatsest toimumisest. See on selle aeg ja Jumal teab kõige paremini. Selleks, et see salm toimuks, on sellel algus, mis erineb sellest, mida me ootame, ja lõpp, mida me ei kujutanud ette.) Teine sõber tõlgendas seda nägemust ja ütles: (Sinu nägemus tähendab inimese peatset ilmumist, kelle ümber inimesed kogunevad ja kes on karjase karjane. Esimene märk on suitsu ilmumine taevas. Mis puutub sinu raamatusse, siis ainult need, kellel on kõikvõimsalt Jumalalt suur taip, suudavad sellest aru saada, et mõista, mida sa kirjutad. Ma usun, et kulunud lehed, mis kohe rebenema hakkavad, on salmide ja hadithite tõlgendused, mis on tõlgendajate seas hästi väljakujunenud, ja uued tõlgendused... raiub maha vanad. Ja Jumal on Kõigekõrgem.) Ja ma tean) ja kaks inimest, kes seda nägemust tõlgendasid, ei teadnud, millest mu raamat räägib, ja seetõttu otsustasin raamatu kirjutamist jätkata vaatamata psühholoogilistele probleemidele, millega ma silmitsi seisin, sest kartsin, millega ma selle raamatu tõttu kokku puutun vaidluste, hukkamõistu ja probleemide näol, mille tagajärgi ma ei teadnud.

Selle raamatu kaudu olen püüdnud ühendada Koraani ja sunna õige teksti teadusliku tõega, mis põhineb tänapäeva teaduse uusimatel avastustel. Olen sellesse raamatusse lisanud palju salme ja tõlgendanud neid kooskõlas Koraani ja sunnaga ning selle tõlgendusega sobivate tänapäevaste teadusteooriatega. Olen Tunni märgid järjestanud omaenda pingutuste põhjal. On võimalik, et saabub päev, mil see järjestus kehtib või et mõne järjestus erineb. On võimalik, et ma eksin mõne salmi, mis viitab saabuvale Sõnumitoojale, projitseerimisel teisele Sõnumitoojale peale oodatud Mahdi või meie Meistri Jeesuse (rahu olgu temaga). Siiski olen püüdnud nii palju kui võimalik ühendada kõiki Koraani ja sunna reaalsuse ning teaduslike tõendite niite ja projektsioone, kuni ma need sündmused järjestan. Lõppkokkuvõttes on see aga minu enda pingutus. Mul võib mõnes kohas õigus olla ja teistes eksida. Ma ei ole eksimatu prohvet ega sõnumitooja. Ainus asi, milles ma Koraani ja sunna põhjal kindel olen, on see, et tuleb Sõnumitooja, kes hoiatab inimesi suitsu piina eest ja et enamik inimesi ei usu seda Sõnumitoojat, seega tabab neid suitsu piin. Seejärel järgnevad märgid. Suur Tund saabub pärast seda ja Jumal teab paremini.

Kuigi ma usun selles raamatus, et saabuv Sõnumitooja ilmub, ei vastuta ma kellegi eest, kes järgib valet ja petlikku Sõnumitoojat, sest ma olen selles raamatus esitanud tingimused ja tõendid, millega Kõigeväeline Jumal toetab saabuvat Sõnumitoojat, nii et keegi, kes seda minu raamatut loeb, ei lase end temast petta. Siiski järgneb saabuvale Sõnumitoojale väike arv inimesi ja see minu raamat, isegi kui see levib, ei lisa ega võta seda väikest hulka, välja arvatud juhul, kui Kõigeväeline Jumal tahab teisiti. Kuid nende koorem, kes valetavad, vaidlevad ja neavad saabuvat Sõnumitoojat, langeb õpetlaste õlgadele, kes lugesid ja mõtisklesid Koraanis ja Sunnas mainitud tõendite ja tõendite üle, mis tõestavad saabuva Sõnumitooja tulekut, kuid ometi nõudsid nad ja andsid välja fatwa, et meie Meister Muhammed (rahu ja õnnistus olgu temaga) on Sõnumitoojate Pitser, mitte ainult Prohvetite Pitser, nagu on mainitud Koraanis ja Sunnas. Paljud moslemid eksivad oma fatwa tõttu ja valetavad tulevase Sõnumitooja kohta ning kannavad oma fatwa koormat ja nende koormat, kes neid eksitanud on. Neil pole siis kasu öelda: "Sellele me leidsime oma isad ja varasemad õpetlased," sest tõendid ja tõestused jõudsid nendeni ning nad vaidlesid nende üle ja lükkasid need tagasi. Seega loodame, et te mõtlete oma laste ja lastelaste saatuse peale, kui tulevane Sõnumitooja hoiatab neid suitsupiina eest. Enamik inimesi eitas kõiki Sõnumitoojaid ja see juhtub tulevikus tulevase Sõnumitoojaga – ja Jumal teab paremini. Sõnumitoojad on tulnud üksteise järel, rahvaste järgnevusega, ja nad järgnevad üksteisele. Aeg on möödunud ja enamik inimesi on seda igal ajastul eitanud, nagu Kõigeväeline Jumal ütles: "Iga kord, kui sõnumitooja tuli rahva juurde, eitasid nad teda. Nii et Me panime mõned neist järgima teisi ja tegime neist [ilmutused], nii et kaotage rahvas, kes ei usu." (Al-Mu'minun: 44)

See, kes pöördub Jumala poole, ei raja oma usku teiste arvamusele, vaid mõtleb oma mõistusega, vaatab oma silmadega ja kuuleb oma kõrvadega, mitte teiste kõrvadega, ega lase traditsioonidel olla komistuskiviks oma teel Kõigeväelisema Jumala juurde. Kui palju vanu traditsioone ja tavasid oleme hüljanud ja kui palju vanu teooriaid on andnud teed uutele? Kui inimene ei püüa tõde otsida, jääb ta traditsioonide pimedusse, korrates muistsete inimeste öeldut: „Tõesti, me leidsime oma isad järgimas usku ja tõepoolest, me juhindume nende jälgedest“ (22) [Az-Zuhruf].

Ma lõpetan selle raamatu Kõigeväelisema ütlusega Surat Al-Kahfis: „Ja Me oleme selles Koraanis inimestele esitanud igat liiki näiteid, aga inimene on alati olnud enamasti tülitsev.“ (54) Ja miski ei takistanud inimesi uskumast, kui neile juhatus saabus, ja palumast oma Issandalt andestust, välja arvatud see, et neile pidi tulema eelmiste rahvaste eeskuju või et karistus pidi neile silmast silma tulema. (55) Ja Me ei saada sõnumitoojaid muidu kui heade sõnumite toojatena ja hoiatajatena ning uskmatud vaidlevad omavahel. Need, kes ei usu, valetavad, et sellega tõde ümber lükata ja võtavad Minu märgid ja selle, millega neid hoiatatakse, naeruvääristades. (56) Ja kes on ebaõiglasem kui see, kellele meelde tuletatakse tema Issanda märgid, aga kes pöördub neist ära ja unustab, mida tema käed on välja andnud? Tõesti, Me oleme pannud katted nende südametele, et nad seda ei mõistaks, ja kurtuse nende kõrvadesse. Ja kui sa peaksid neid juhatust otsima, siis nad ei leia siis iial juhatust. (57) Ja teie Issand on Andestav, Halastaja. Kui Ta peaks neid teenitu eest karistama, oleks Ta nende karistust kiirendanud. Pigem on neil määratud aeg, mille eest nad ei leia kunagi pelgupaika. (58) Ja need linnad - Me hävitasime need, kui nad ülekohut tegid, ja Me määrasime nende hävitamiseks määratud aja. (59) [Al-Kahf], ja ma jätan teid nende värsside üle mõtisklema samamoodi, nagu ma järgisin selles oma raamatus mainitud värsside tõlgendamisel. Ma usun - ja Jumal teab kõige paremini -, et neid värsse korratakse, kui ilmub tulevane Sõnumitooja, kes tuleb juhatusega, kuid teda kohtab vastuväide ja eitamine. See on Kõigeväelisema Jumala muutumatu sunna, nagu Kõigeväeline Jumal ütles: "See on nende tee, keda Me saatsime enne teid Meie Sõnumitoojatest. Ja te ei leia Meie teel mingit muutust." (77) [Al-Isra'].

Tamer Badr