1. Ma ei olnud nii rumal, et oleksin enne sõjaväkke astumist või pärast ohvitseriks saamist armee juhtkonnale öelnud, et üritan Tšetšeenias, Bosnias või teistes islamiriikides džihaadi pidada, aga see uskumus jäi minusse ja ma ei avaldanud seda kellelegi, et mind ei süüdistataks ekstremismis.
2. Islami vallutusi käsitlevad raamatud, mille ma enne revolutsiooni kirjutasin, ei olnud armeele teada ning nende kirjutamine ja avaldamine olid salajased, ilma et ma oleksin oma raamatutes maininud, et olen ohvitser. Samuti lühendasin oma nime Tamer Mohamed Samir Mohamed Badrilt Tamer Badriks ainult selleks, et nad mind kätte ei saaks.
3. Võimalik, et luureteenistus pani mind musta nimekirja, kuna palvetasin mošees kohustuslikke palveid või kuna me naisega keeldusime lubamast tal hidžaabi ära võtta, et saaksime sõjaväeatašeena reisida. Seetõttu eeldasin, et armee ei jäta mind rahule enne brigaadikindrali auastme saavutamist. Kapteni auastme saavutamisel oodati minu varajast vallandamist armeest, olenemata sellest, kas ma seda palusin või mitte.
4. Kui ma sõjaväkke astusin, tegin seda noorena ja mul oli eesmärk saada märtriks sõjas, mis minu arvates oli meie ja sionistliku üksuse vahel lähedal. Seetõttu otsustasin olla jalaväes, et olla selle sõja esirinnas. Kui ma armeesse jäin ja nägin olukorda, milleni olime jõudnud, lisasin sellele eesmärgile auastme, mis võimaldaks mul praegust olukorda muuta, kui ma sõjas märtriks ei saa.
5. 25. jaanuari revolutsiooni ajal oli mul lootus muutustele, aga see lootus hääbus kiiresti. Seepärast osalesin alati salaja miljonimehelistel marssidel. Jumal teab, kas mind jälgiti või mitte, kuni ma Mohamed Mahmoudi sündmuste ajal oma revolutsiooniga liitumisest teatasin. Siis sain luureteenistustele nagu avatud raamatuks ja nad teadsid minust kõike lapsepõlvest tänapäevani.
6. Pärast 30. juunit polnud mul kahtlustki, et ma ei saa armees jätkata, seega taotlesin ennetähtaegset pensionile jäämist. Vaatamata oma armastusele armee vastu ei saanud ma nendes oludes jätkata.
7- Mõned inimesed küsivad tihti: „Kas armees on minusuguseid ohvitsere?“ Ma vastan neile: „Ma tean paljusid ohvitsere, kes on minust palju paremad, kes on hea käitumisega ja pühendunud religioossele elule. Mõned neist on kiusatusse sattunud ja muutunud, teised aga jäävad oma põhimõtetele kindlaks. Kindlasti ei suuda need, kes jäävad oma põhimõtetele kindlaks, seda väljendada põhjustel, mida ma varem mainisin.“
8. Kui keegi küsib, kas ma kahetsen algusest peale Sõjaväekolledžisse astumist, siis ma ütlen, et ma ei kahetse seda. Ma õppisin sõjaväes asju, mida ma poleks kusagil mujal õppinud.
9. Kui keegi küsib, kas ma kahetsen armeest lahkumise taotlust, siis ma ütlen talle, et ma ei kahetse seda. Ma liitusin armeega kindlal eesmärgil. Kui seda eesmärki kasutatakse isikliku kasu saamiseks või muudeks eesmärkideks, siis pole mul vaja armees jätkata.
10- Lõppkokkuvõttes ma ei vihka armeed, aga ma vihkan selle kasutamist ja ärakasutamist isiklike huvide ja eesmärkide saavutamiseks.