Omar ibn al-Khattab – olgu Jumal temaga rahul – saatis roomlaste juurde armee ja nad vallutasid Abdullah ibn Hudhafahi. Nad viisid ta oma kuninga juurde ja ütlesid: „See on üks Muhamedi kaaslastest.”
Ta küsis: Kas sa tahaksid saada kristlaseks ja ma annan sulle poole oma kuningriigist? Ta ütles: Isegi kui sa annaksid mulle kõik, mis sul on, ja kõik, mis sul on, ja kogu araablaste kuningriigi, ei pöörduks ma silmapilgukski ära Muhamedi usust – Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu. Ta ütles: Siis ma tapan su. Ta ütles: Sinu ja selle.
Ta käskis ta risti lüüa ja ütles vibulaskjatele: „Tulistage teda lähedalt tema kehasse, kui ta talle kristlust pakkus, aga ta keeldus ega sattunud paanikasse, seega tõi ta ta alla ja käskis sinna valada poti vett ning keeta seda tema peal, kuni see põles, ja kutsus kaks moslemivangi ning käskis ühe neist sinna visata ja vaata, tema luud turritasid välja, samal ajal kui ta talle kristlust pakkus, aga ta keeldus.“
Seega käskis ta ta potti visata, kui ta kristlaseks ei hakka. Kui nad ta ära viisid, nuttis ta. Kuningale öeldi, et ta nuttis, ja ta arvas, et oli ehmunud. Ta ütles: "Vii ta tagasi." Kuningas küsis: "Mis sind nutma pani?" Ta vastas: "Ma ütlesin: "See on ainult üks hing, kes praegu tulle visatakse ja siis läheb minema." Ma soovisin, et tulle visataks sama palju hingi kui minu juuksekarvu Allahi pärast."
Türann oli hämmastunud ja ütles talle: „Kas sa tahaksid mu pead suudelda ja ma lasen su vabaks?“ Abdullah küsis temalt: „Ja kõik moslemitest vangid?“ Ta vastas: „Jah.“ Nii ta suudles ta pead ja lasi nad vabaks. Ta viis vangid Omari juurde, kes rääkis talle oma loo.
Omar ütles: „Igal moslemil on õigus suudelda Abdullah ibn Hudhafahi pead ja mina alustan.“ Nii ta suudles tema pead.