Annetasin kogu oma kirjutatud raamatutest saadud tulu ja keeldusin nende eest isiklikust hüvitisest. Pidasin oma tasu Kõigeväeliselt Jumalalt tulevaks, kuna mul oli ees oma vanaisa, Jumala Sõnumitooja hadith (Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu): „Kui Aadama poeg sureb, lõpevad tema teod, välja arvatud kolm: jätkuv heategevus, kasulikud teadmised või õiglane laps, kes tema eest palvetab.“ Seega tahtsin, et minu kirjutised oleksid teadmised, mis oleksid kasulikud ka pärast minu surma.
Teine põhjus on see, et tunnen, et mu elu möödub, ilma et ma saavutaksin oma eesmärki, milleks on džihaad ja märtrisurm Jumala nimel. Enamik minu kirjutistest rääkis džihaadist, lootes, et need on põhjuseks motiveerida teisi põlvkondi džihaadiks vangistatud Al-Aqsa vabastamise nimel, et saaksin tasu nendelt, kes mu raamatut lugesid ja Al-Aqsa vabastamises osalesid, isegi kui see toimus pärast minu surma.
Kõik see oli enne 2009. ja 2010. aasta revolutsiooni ning ma ei maininud toona oma raamatutes, et olen armeeohvitser, et mitte tekitada probleeme oma ülematega armees ega saada süüdistust ekstremismis ning et saaksin jätkata teiste raamatute kirjutamist.
See on minu eesmärk oma raamatute reklaamimisel ja tutvustamisel, mitte minu eesmärk teenida rahalist kasumit, ja see on nii olnud alates nende kirjutamisest kuni praeguseni.
Märkus: Selle lehe leiate kõigi minu raamatute algusest.