Enne kui ma kirjeldan oma nägemuses nähtud prohvetite ja sõnumitoojate nägusid, pean teile meelde tuletama, et prohvet (Jumal õnnistagu ja andku talle rahu) nägi meie isandat Jeesust (rahu olgu temaga) kahel erineval kujul ning neid on mainitud kahes autentses prohvetlikus hadithis. Öise rännaku ajal kirjeldas ta meie isandat Jeesust (rahu olgu temaga) punaka ja valgenahalisena, samas kui prohvet kirjeldas teda nägemuses, milles Antikristus kohal viibis, tumedanahalisena, mis tähendab väga tumedanahalist.
Võimalik, et ühe prohveti näovärvi muutus on seotud unenägija enda seisundi või unenäo enda seisundiga.
Mis puutub sellesse, kuidas ma nägemuste ajal prohvetite ja sõnumitoojate nimesid tean, siis kas üks nägemuses olevatest inimestest ütleb mulle: „See on prohvet või sõnumitooja,“ või sõnumitooja või prohvet tutvustab end mulle või tuleb mulle nägemuse ajal südamesse ja hinge, et tema ongi prohvet, rahu ja õnnistus olgu temaga, või et ta on näiteks meie isand Mooses.
Jõuame kirjelduseni prohvetist, sõnumitoojatest ja teistest, keda ma oma elu eri etappidel unenägudes nägin.
Keskkoolis ja gümnaasiumis aastatel 1989–1992 olin selles etapis väga usklik ja üritasin mitu korda Tšetšeenias, Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kashmiris džihaadi pidada, kuid need katsed ebaõnnestusid. Kõigeväeline Jumal õnnistas mind paljude nägemustega, milles nägin meie õpetajat Jeesust (rahu olgu temaga). Teie teadmiseks, ta on prohvet, kellest olen seni kõige rohkem nägemusi näinud ja ma ei suuda neid kokku lugeda. Näojooned olid nendes nägemustes selged, tema nägu oli valge, kaldudes punaseks. Nägin meie õpetajat Abu Bakri ja tema näojooned olid selged. Ta oli samuti valge ja tal oli väike suu, aga ma ei mäleta tema näojooni enam. Nägin meie õpetajat Alit (olgu Jumal temaga rahul) ja tema nägu oli äärmiselt ilus ning tema jume oli valge. Selle etapi lõpus nägin prohvetit 1992. aastal kahes nägemuses. Esimeses nägemuses olid näojooned selged ja tema jume oli valge, aga ma ei mäleta näojooni enam, sest sellest nägemusest on möödas palju aastaid. Seejärel jäid nägemused vähemaks, sest olin sõjaväekolledžisse astudes ja ohvitserina töötades elukoormaga hõivatud. Armees oli mul sel perioodil küll juhuslikke nägemusi, aga neid oli vähe.
Nägemuste arv hakkas suurenema pärast minu istumisstreiki Mohamed Mahmoudi sündmuste ajal 2011. aastal, kui ma nägin prohvetit kolmandat korda. See oli pärast pikka aega möödunud esimest ja teist nägemust 1992. aastal, kui ma nägin naist, kes kandis väga pontsakat ja ilusa näoga last, ja ta ütles mulle: "See on prohvet, rahu ja õnnistused olgu temaga, seega kanna teda." Nii ma kandsin teda ja kallistasin teda kõvasti. Prohveti näojooned tema lapsepõlves, rahu ja õnnistused olgu temaga, olid mulle väga selged.
Vangistuse ajal nägin ma meie isandat Joosepit ja ta oli väga nägus. Siiski nägin teda ka vangistuses olles. Tema riided olid räbaldunud ja juuksed pikad ja pehmed, kuid kammimata. Tema seisukord oli haletsusväärne.
Pärast vanglast vabanemist olen Prohvetit näinud umbes kaheksa korda erinevates asendites. Ükskord leidsin ta Sayyida Zaynabi mošee hauast, teinekord surilina sees, kolmaskord kohtupäeval kummardamas ja kolmaskord nägin teda, aga tema näojooned polnud selged, kuna tema näo valgus varjutas ta näodetaile. Ainus kord, kui keskendusin tema näojoontele ja need olid selged, oli minu esimeses nägemuses 1992. aastal ning need vastasid Prohvetit kirjeldavatele hadithidele (rahu ja õnnistus olgu temaga).
Ma olen meie isandat Moosest seni kolm korda näinud ja ma ei pööranud tema näojoontele tähelepanu või unustasin need pärast nägemustest ärkamist, aga ma nägin teda nägemustes pikka kasvu ja seda ma mäletan neist nägemustest.
Ma nägin meie isandat Iiobit, meie isandat Johannest, meie isandat Saalomoni, meie isandat Jeesust ja meie isandat Aabrahami, rahu olgu nendega, aga nende näojooned nägemuses ei olnud selged või unustasin need pärast ärkamist, sest keskendusin nägemuse sisule, mitte sõnumitoojate nägudele.
Ma nägin Kooparahvast, aga ma nägin neid surilina sees, seega ma ei uurinud nende näojooni surilina all.
Ma nägin Neitsi Maarjat, aga ma ei pööranud tema näojoontele erilist tähelepanu.
Ma nägin leedi Aishat, jumal olgu temaga rahul, ja ta oli väga vana ja pikk, aga ma mäletan tema näojooni siiani selgelt ja võin need aja möödudes unustada.
Olen meie isandat Gabrieli seni kolm korda näinud. Esimesel korral oli ta mehe kujul, kellel oli selja taga kaks väikest tiiba. Kogu ta keha, riided ja tiivad olid valged, kaldudes beeži poole. Tema riided olid täis taskuid ülevalt alla ja ma mäletan tema nägu siiani hästi. Teisel korral nägin ma osa temast vasakul küljel ja see oli väga hele ning sellel oli lugematu arv tiibu. Kolmandal korral nägin teda eemalt tavalise mehe kujul ja ma ei keskendunud tema näojoontele.
Teie teavitamiseks, on võimalik näha meie meistrit Gabrieli tavalise inimese kujul. Kaaslased nägid teda ja istusid nendega koos, kui nad olid ärkvel kuulsas hadithis, kui prohvet (Jumal õnnistagu ja andku talle rahu) esitas kaaslaste ees mitu küsimust (Jumal olgu nendega rahul).
Jagan seda artiklit, kui sõber palub mul kirjeldada prohvetit, keda ma unes nägin. Teie teadmiseks, ma ei ole selline tüüp, kes oskab kirjeldada nägusid, mida mäletan. Ainus viis, kuidas ma oskan kirjeldada inimeste nägusid, mida olen näinud, on öelda, et selle ja selle nägu sarnaneb selle ja selle omaga. Näidake mulle inimeste pilte ja ma võin teile öelda, et näiteks leedi Aisha nägu sarnaneb selle naise omaga. Tema näo detailne kirjeldamine on aga minu võimetest väljas.