Minu esimene nägemus oli see, kus armastatud Mustafa külastas mind
Keskkoolis olin ma Kõigeväelisele Jumalale väga lähedane ja soovisin selles vanuses surra puhta lehe ja pattudeta. Nägin unes mitu korda Jeesust (rahu olgu temaga) ja soovisin näha armastatud Mustafat (Jumal õnnistagu ja andku talle rahu) ning palvetasin palju Kõigeväelisele Jumalale, et Mustafa mind unenägudes külastaks.
Ma ootasin kaua, et näha armastatud Mustafat, ja kui ma selles lootuse kaotasin, külastas ta mind, tänu Jumalale. Ma olin umbes 15-aastane ja ma ei unusta seda nägemust kunagi tänaseni.
Esimeses nägemuses nägin, et kõnnin koos oma isa ja vennaga mööda teed, kus mõned inimesed jooksid vastassuunas. Kui me küsisime neilt, miks nad jooksevad, ütlesid nad meile, et Jumala Sõnumitooja (rauha ja õnnistus talle) oli tulnud sellesse mošeesse. Nii suundusimegi isa, vend ja mina mošeesse, kus leidsime Prohveti (rahu ja õnnistus talle) kantslis istumas ja kaaslased tema kõrval, kõik valgetes rüüdes. Leidsime inimesed istumas alates mošee tagumisest poolest ja nende ja Prohveti (rahu ja õnnistus talle) vahel oli tühi koht, kus keegi ei istunud. Istusime isa, vend ja mina inimestega ning mul oli piinlik ees istuda. Siis viipas Prohvet mulle, et ma tuleksin ette ja istuksin ette. Vaatasin paremale ja vasakule, lootes, et on keegi teine peale minu, keda Prohvet (rahu ja õnnistus talle) viipas lähemale. Siis kinnitas Prohvet (rahu ja õnnistus talle) seda ja viipas mulle uuesti. Liikusin veidi edasi ja istusin esimese tema ees istuja juurde. Prohvet kordas oma viipekeelt, et ma tuleksin ette, kuni olin talle kõige lähemal. Seejärel istusid ülejäänud inimesed minu taha. Hakkasin mõtisklema Sõnumitooja (Jumal õnnistagu ja andku talle rahu) ja ülejäänud kaaslaste üle. See nägemus lõppes ja ma ärkasin üles ega saanud und. Hetk minu õnne teda näha.