{"id":26609,"date":"2025-04-09T12:33:17","date_gmt":"2025-04-09T12:33:17","guid":{"rendered":"https:\/\/tamerbadr.com\/?p=26609"},"modified":"2025-07-03T14:22:22","modified_gmt":"2025-07-03T14:22:22","slug":"9-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/archives\/26609","title":{"rendered":"M\u00f5ned m\u00e4lestused p\u00f5hikoolist ja g\u00fcmnaasiumiajast"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

12. jaanuar 2018<\/span><\/span><\/h1><\/div><\/div><\/div>
\u00a0<\/div><\/div><\/div><\/div>

Ma r\u00e4\u00e4gin teile m\u00f5nest oma m\u00e4lestusest p\u00f5hikooli ja g\u00fcmnaasiumi ajast.
Peaksite arvestama minu tolleaegse vanusega, sest leiate siit m\u00f5ned hoolimatud teod, mida ma sel ajal tegin.
Minu lugemisarmastus tekkis keskkoolis umbes 13-aastaselt, kui lugesin iga p\u00e4ev ajalehte Al-Ahram, mille isa meile iga p\u00e4ev ostis. Minu lugemisarmastus tekkis siis, kui hakkasin taskuraha k\u00f5rvale panema ja raamatuid ostma raamatupoodidest v\u00f5i Kairo rahvusvaheliselt raamatumessilt, mida k\u00fclastasin igal aastal. Minu lugemismaterjalid h\u00f5lmasid erinevaid valdkondi: religioosseid, poliitilisi, ajaloolisi, geograafia-, teadus- ja muid teemasid ning see aitas mind hiljem suureks saades raamatute kirjutamisel.
Minu d\u017eihaadialased teadmised said alguse lugemistest, eriti araabia ja afgaani mud\u017eahideenide j\u00e4lgimisest Afganistanis. Nad avaldasid mulle muljet, kuigi neid oli v\u00e4hem ja nad olid v\u00e4hem v\u00f5imsad. Kuidas nad suutsid tolleaegsetele suurriikidele vastu seista ja venelastele suuri kaotusi tekitada? Olin lootnud nendega koos olla juba selles noores eas ja unistanud d\u017eihaadist koos nendega, kui suureks kasvan. See okupatsioon l\u00f5ppes aga 1989. aastal, p\u00e4rast seda, kui olin umbes viieteistk\u00fcmneaastaselt keskkooli l\u00f5petanud. P\u00e4rast seda tundsin pettumust mud\u017eahideenide vahelise sisev\u00f5itluse p\u00e4rast. Sel ajal ei tahtnud ma nendega koos olla, sest pidasin nendevahelist v\u00f5itlust vaid katsumuseks, mida peaksime v\u00e4ltima.
L\u00f5petasin p\u00f5hikooli ja mu p\u00fchendumus palvele ning Jumala ja Tema usu toetamise peale m\u00f5tlemisele kasvas. Koolivaheaegadel palvetasin regulaarselt kooli mo\u0161ees koos keskp\u00e4evase palve ja kuulasin p\u00e4rast palvet usu\u00f5petuse tunde.
Varem ostsin oma taskuraha eest ajalehte Al-Muslimun, Saudi Araabias ilmuvat n\u00e4dalalehte. See kajastas moslemite olukorda kogu maailmas. Selle ajalehe kaudu sain teada moslemite olukorrast Filipiinidel, Kashmiris, Hiina Ida-Turkestanis, N\u00f5ukogude Liidu islamivabariikides, T\u0161et\u0161eenias ning Bosnias ja Hertsegoviinas. Kirjutasin ajalehele isegi k\u00fcsimusega, kuidas saaksin minna Bosniasse ja Hertsegoviinasse d\u017eihaadi pidama, aga ma ei saanud vastust. Helistasin sel ajal ka Pakistani saatkonda, et paluda neil lubada mul Kashmiri reisida ja seal India okupatsiooni vastu d\u017eihaadi pidada, aga mind \u00fcllatas Egiptuse t\u00f6\u00f6taja, kes \u00fctles mulle, et neil pole seda, mida ma palusin. M\u00f5tlesin ka T\u0161et\u0161eeniasse reisimisele.

1992. aasta m\u00e4rtsis alanud Bosnia s\u00f5da oli minu elus p\u00f6\u00f6rdepunkt. Tundsin, et ma ei saa nende moslemite aitamiseks midagi teha. Olin kurb, kui lugesin massilistest veresaunadest, mosleminaiste v\u00e4gistamistest ja muudest trag\u00f6\u00f6diatest. Muutusin veelgi kurvemaks ja pettunumaks, kui ma ei leidnud moslemivalitsustelt ja rahvastelt oodatud vastust selle trag\u00f6\u00f6dia peatamiseks. Varem kogusin oma taskuraha ja annetasin selle Islami Abikomiteele. K\u00e4isin p\u00e4rast kooli Dar Al-Hikmas Bosnia moslemitele annetamas, aga sellest hoolimata tundsin, et j\u00e4\u00e4n neist maha.
Plaanisin reisida Assuani, seej\u00e4rel Sudaani ja siis Bosniasse. Sel ajal ei suutnud ma m\u00f5ista, et mind v\u00f5idakse kergesti arreteerida, kuna ma polnud seda seiklust kellegi teisega koos planeerinud. See oli individuaalne tegu, kuna ma ei teadnud Egiptuses \u00fchtegi r\u00fchmitust ega organisatsiooni, mis oleks mud\u017eahideene Bosniasse saatnud. Seega oli minu otsus spontaanne ja noore ea t\u00f5ttu l\u00e4bim\u00f5tlemata, kuna ma polnud tol ajal vanem kui \u00fcheksateist aastat vana ja mul polnud isegi passi reisimiseks.
P\u00e4rast seda otsust kirjutasin perele kirja ja j\u00e4tsin selle lauale. V\u00f5tsin oma riidekoti ja lahkusin kodust ilma, et keegi mu perekonnast sellest teaks. L\u00e4ksin rongijaama ja broneerisin teise klassi pileti Assuani. See oli esimene kord, kui rongiga s\u00f5itsin. Rongile astudes \u00fcllatas mind suur rahvahulk ja mul polnud kohta peale minna. M\u00e4rkasin, et m\u00f5ned reisijad istusid pagasi jaoks ette n\u00e4htud kohal reisijate istmete peal, nii et ronisin istmetele ja istusin nende k\u00f5rvale. P\u00e4rast tundidepikkust kannatamist ja p\u00e4rast seda, kui mu piletit oli mitu korda kontrollitud, \u00fctles \u00fcks piletikontrol\u00f6r mulle enne Assuani saabumist, et olen koos kolmanda klassi reisijatega ja mul on oma koht teise klassi konditsioneeriga kohal. Ta oli \u00fcllatunud, et olin kolmandas klassis, kuid j\u00e4in kolmandasse klassi kuni Assuani saabumiseni.
Pidasin oma reisi Assuani kui omamoodi r\u00e4ndamist Allahi ja Tema S\u00f5numitooja (rahu olgu temaga) juurde. Tundsin, et selle reisi eest premeeritakse mind, seega ma ei kurvastanud. P\u00e4rast Assuani saabumist broneerisin voodi noortehostelis. P\u00e4ev hiljem \u00fctlesin endale, et pean oma perega r\u00e4\u00e4kima, et neid oma tervise osas rahustada. Kui ma neile helistasin, olin \u00fcllatunud, kui nad mu lahkumineku p\u00e4rast kokku varisesid ja nutsid. Tundsin kurbust ja k\u00fcsisin: "Kuidas ma oma isale ja emale seda tegin?" P\u00e4rast seda, kui nad n\u00f5udsid mu asukohta, \u00fctlesin neile, et olen Assuanis, ja nad anusid mind koju tagasi p\u00f6\u00f6rduma. L\u00e4ksin nende juurde tagasi ja sain aru, et ma ei saa d\u017eihaadis osaleda enne, kui olen astunud \u00fchte s\u00f5jav\u00e4ekolled\u017eisse, et mul oleks v\u00f5imalus Iisraeli vastu d\u017eihaadis osaleda. Uskusin, et rahu Iisraeliga ei kesta kaua, kuid l\u00f5puks ei olnud mul v\u00f5imalust d\u017eihaadis osaleda.
Selles elufaasis ei m\u00f5elnud ma kunagi liitumisele Moslemivennaskonna, Salafistide v\u00f5i \u00fchegi teise r\u00fchmitusega. M\u00f5tlesin ainult sellele, et v\u00f5itleksin riigis, kus moslemeid taga kiusatakse, ja see ongi k\u00f5ik. Ma ei m\u00f5elnud v\u00f5itlemisele moslemite vastu, kes v\u00f5itlevad teiste moslemite vastu, ja minu tolleaegne poliitikat t\u00f5lgendasin ainult sel p\u00f5hjusel ning siiani pole minu m\u00f5tlemine palju muutunud.
Muidugi, p\u00e4rast s\u00f5jav\u00e4kke astumist hoiti k\u00f5ike, mida ma tegin, saladuses ja keegi ei teadnud sellest, sest ma teadsin, et kui mu m\u00f5tted teatavaks saavad, siis mind kas armeest v\u00e4lja visatakse v\u00f5i arreteeritakse.
Minu p\u00f5hi- ja g\u00fcmnaasiumiaastad olid minu elus s\u00fcnge periood, sest muretsesin paljude tagakiusatud moslemite p\u00e4rast ja ainus asi, mis selle eluetapi minu jaoks lihtsamaks tegi, olid n\u00e4gemused, milles n\u00e4gin Prohvetit, Jumal \u00f5nnistagu teda ja andku talle rahu, ja meie Meistrit Jeesust, rahu olgu temaga, ning m\u00f5ningaid teisi n\u00e4gemusi.
Muidugi, m\u00f5ned inimesed \u00fctlevad: \u201eMis jama see oli, mille \u00fcle sa m\u00f5tlesid ja tegid?\u201c Aga see oli osa minu elust, kui ma olin noor, ja ma ei h\u00e4bene seda. Kui ma saaksin ajas tagasi minna, prooviksin ma ikka veel d\u017eihaadis v\u00f5idelda. Ma poleks ehk s\u00f5jav\u00e4kke l\u00e4inudki ja oleksin oodanud suureks saamiseni, et saaksin reisida ja v\u00f5idelda \u00fcksk\u00f5ik millises riigis, kus moslemeid taga kiusatakse, selle asemel, et raisata oma elu asjatult, ilma et oleksin saavutanud oma unistust d\u017eihaadis v\u00f5idelda ja m\u00e4rtriks saada.
Ja kes iganes kommenteerib ja \u00fctleb mulle, miks te ei l\u00e4he reisima ja v\u00f5itlema ega anna meile raha, siis ma \u00fctlen talle, et ta saadaks mulle pileti ja teeks mulle n\u00e4iteks Birmasse reisimise lihtsaks, et saaksin seal v\u00f5idelda.\u00a0<\/span><\/h1>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

12 \u064a\u0646\u0627\u064a\u0631 2018 \u0627\u0646\u0627 \u0647\u0643\u0644\u0645\u0643\u0645 \u0639\u0646 \u0628\u0639\u0636 \u0630\u0643\u0631\u064a\u0627\u062a\u0649 \u0641\u064a \u0627\u0644\u0645\u0631\u062d\u0644\u0629 \u0627\u0644\u0625\u0639\u062f\u0627\u062f\u064a\u0629 \u0648\u0627\u0644\u062b\u0627\u0646\u0648\u064a\u0647 \u0641\u064a\u062c\u0628 \u0645\u0631\u0627\u0639\u0627\u0629 \u0639\u0645\u0631\u0649 \u0641\u064a \u0647\u0630\u0627 \u0627\u0644\u0648\u0642\u062a \u0639\u0644\u0634\u0627\u0646 \u0647\u062a\u0644\u0627\u0642\u0648\u0627 \u0628\u0639\u0636 \u0627\u0644\u062a\u0635\u0631\u0641\u0627\u062a \u0627\u0644\u0645\u062a\u0647\u0648\u0631\u0629 \u0627\u0644\u062a\u0649 \u0642\u0645\u062a \u0628\u0647\u0627 \u0641\u064a \u0630\u0644\u0643 \u0627\u0644\u0648\u0642\u062a \u0643\u0627\u0646\u062a \u0628\u062f\u0627\u064a\u062a\u064a \u0644\u062d\u0628 \u0627\u0644\u0642\u0631\u0627\u0621\u0629 \u0641\u064a \u0627\u0644\u0645\u0631\u062d\u0644\u0629 \u0627\u0644\u0625\u0639\u062f\u0627\u062f\u064a\u0629 \u0648\u0623\u0646\u0627 \u0641\u064a \u0633\u0646 13 \u062a\u0642\u0631\u064a\u0628\u0627\u064b \u0639\u0646\u062f\u0645\u0627 \u0643\u0646\u062a \u0623\u0642\u0631\u0623 \u062c\u0631\u064a\u062f\u0629 \u0627\u0644\u0623\u0647\u0631\u0627\u0645 \u064a\u0648\u0645\u064a\u0627\u064b \u0627\u0644\u0644\u064a \u0643\u0627\u0646 \u0623\u0628\u0649 \u064a\u0634\u062a\u0631\u064a\u0647\u0627 \u0644\u0646\u0627 \u064a\u0648\u0645\u064a\u0627\u064b \u0648\u062a\u0637\u0648\u0631 \u062d\u0628\u064a […]<\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":36958,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_seopress_robots_primary_cat":"","_seopress_titles_title":"","_seopress_titles_desc":"","_seopress_robots_index":"","inline_featured_image":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[118],"tags":[],"class_list":{"0":"post-26609","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-118"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26609","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26609"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26609\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36958"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26609"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26609"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26609"}],"curies":[{"name":"t\u00f6\u00f6leht","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}