{"id":21964,"date":"2025-03-27T12:20:15","date_gmt":"2025-03-27T12:20:15","guid":{"rendered":"https:\/\/tamerbadr.com\/?p=21964"},"modified":"2025-04-20T09:03:10","modified_gmt":"2025-04-20T09:03:10","slug":"fdshgffhg","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/archives\/21964","title":{"rendered":"Sultan Murad I, Ardenni lahingu m\u00e4rter"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

12. m\u00e4rts 2019<\/span><\/span><\/h1><\/div><\/div><\/div>
\u00a0<\/div><\/div><\/div><\/div>

Sultan Murad I<\/strong>
V\u00e4lja m\u00e4rter<\/strong>

Sultan Murad I, sultan Orhani poeg, kelle valitsemisajal v\u00f5tsid osmanite v\u00f5imu alla Edirne linna (762 AH = 1360 pKr) ja tegid sellest oma riigi pealinna. Ta alistas B\u00fctsantsi-Bulgaaria liidu Martiza lahingutes aastal (764 AH = 1363 pKr) ning alistas ka ristis\u00f5dijate liidu Kosovos aastal (791 AH = 1389 pKr), kus ta suri m\u00e4rtrina.

Tema kasvatus ja v\u00f5imuletulek<\/strong>
Sultan Murad I s\u00fcndis aastal 726 AH = 1326 pKr, mil tema isa v\u00f5imu haaras. Ta v\u00f5ttis v\u00f5imu p\u00e4rast oma isa Orhan bin Osmani surma aastal 761 AH = 1360 pKr. Ta oli sel ajal 36-aastane ja tema valitsemisaeg kestis 30 aastat.

Murad I oli vapper, v\u00f5itlushimuline, helde ja usklik mees. Ta armastas korda ja pidas sellest kinni ning oli oma alamate ja s\u00f5durite vastu \u00f5iglane. Ta oli kirglik vallutuste ning mo\u0161eede, koolide ja varjualuste ehitamise suhtes. Tal oli k\u00f5rval r\u00fchm parimaid juhte, eksperte ja s\u00f5jav\u00e4elasi, kellest ta moodustas oma n\u00f5unike n\u00f5ukogu. Ta laienes samaaegselt V\u00e4ike-Aasiasse ja Euroopasse.

Murad I vallutused<\/strong>
Euroopas r\u00fcndas sultan Murad I B\u00fctsantsi impeeriumi valdusi ja vallutas seej\u00e4rel aastal 762 AH = 1360 pKr Edirne linna. Sellel linnal oli Balkanil strateegiline t\u00e4htsus ja see oli Konstantinoopoli j\u00e4rel teine linn B\u00fctsantsi impeeriumis. Murad tegi sellest linnast alates aastast 768 AH = 1366 pKr Ottomani impeeriumi pealinna.
Seega kolis Osmanite pealinn Aasiast Euroopasse ja Edirnest sai islami pealinn. Muradi eesm\u00e4rk selle k\u00e4igus oli mitu, sealhulgas:
1. Edirne'i s\u00f5jaliste kindlustuste tugevuse ja d\u017eihadistide operatsioonide teatri l\u00e4heduse \u00e4rakasutamine.
2. Muradi soov annekteerida Euroopa piirkonnad, kuhu nad oma d\u017eihaadi ajal j\u00f5udsid ja kus nad end sisse seadsid.
3. Murad koondas sellesse pealinna k\u00f5ik riigi edendamise elemendid ja valitsemisp\u00f5him\u00f5tted. Seal moodustati t\u00f6\u00f6tajate klassid, armee\u00fcksused, juristide ja usu\u00f5petlaste r\u00fchmad. Asutati kohtud ning ehitati tsiviilkoole ja s\u00f5jav\u00e4einstituute janit\u0161arite koolitamiseks.
Edirne s\u00e4ilitas selle poliitilise, s\u00f5jalise, administratiivse, kultuurilise ja religioosse staatuse kuni osmanite vallutamiseni Konstantinoopolis aastal 857 AH = 1453 pKr ja sellest sai nende riigi pealinn.

Ristis\u00f5dijate liit Murad I vastu<\/strong>
Martiza lahing<\/strong>
Sultan Murad j\u00e4tkas oma d\u017eihaadi, jutlustamist ja Euroopa territooriumide vallutamist. Tema armee asus vallutama Makedooniat ja tema v\u00f5itudel olid kaugeleulatuvad tagaj\u00e4rjed. Moodustati Euroopa-Balkani ristis\u00f5dijate liit, mille \u00f5nnistas paavst Europa V ning kuhu kuulusid serblased, bulgaarlased, ungarlased ja Valahhia elanikud. Ristis\u00f5dijate liidu liikmesriigid suutsid koondada kuuek\u00fcmne tuhande s\u00f5duri suuruse armee. Osmani impeeriumi v\u00e4ejuht Lala Shahin astus neile vastu liitlasv\u00e4gedest v\u00e4iksema v\u00e4ega. Ta kohtas neid \u0130rmeni l\u00e4hedal Martiza j\u00f5el, kus toimus kohutav lahing ja liitlasv\u00e4ge sai l\u00fc\u00fca. Kaks Serbia printsi p\u00f5genesid, kuid uppusid Martiza j\u00f5kke. Ungari kuningas p\u00e4\u00e4ses imekombel surmast. Samal ajal oli sultan Murad h\u00f5ivatud v\u00f5itlusega V\u00e4ike-Aasias, kus ta vallutas mitu linna. Seej\u00e4rel naasis ta oma v\u00f5imukandjale, et korraldada vallutatud territooriume ja riike, nagu targale juhile kohane.
Osmanite v\u00f5idul Martiza j\u00f5el olid olulised tagaj\u00e4rjed, sealhulgas:
1- Nad vallutasid Traakia ja Makedoonia piirkonnad ning j\u00f5udsid L\u00f5una-Bulgaariasse ja Ida-Serbiasse.
2- B\u00fctsantsi impeeriumi, Bulgaaria ja Serbia linnad ja valdused hakkasid nende k\u00e4tte langema nagu s\u00fcgislehed.

Esimene leping Ottomani impeeriumi ja kristlike riikide vahel<\/strong>
Osmani impeeriumi tugevnedes muutusid selle naabrid, eriti n\u00f5rgemad, hirmunuks. Ragusa vabariik, Aadria mere \u00e4\u00e4res asuv vabariik, v\u00f5ttis initsiatiivi ja saatis sultan Muradi juurde k\u00e4skjalad, et s\u00f5lmida temaga s\u00f5bralik ja kaubandusleping. Selles lubasid nad maksta igal aastal 500 kuldtukati suurust maksu. See oli esimene leping Osmani impeeriumi ja kristlike riikide vahel.

Kosovo lahing<\/strong>
Sultan Murad oli ise ja oma v\u00e4ejuhtide kaudu Balkanile tunginud, mis provotseeris serblasi, kes \u00fcritasid korduvalt \u00e4ra kasutada sultani puudumist Euroopast, et r\u00fcnnata Osmanite armeesid Balkanil ja selle \u00fcmbruses. Siiski ei \u00f5nnestunud neil Osmanite \u00fcle m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid v\u00f5ite saavutada. Seega moodustasid serblased, bosnialased ja bulgaarlased liidu ning valmistasid ette suure Euroopa ristis\u00f5dijate armee v\u00f5itlemiseks sultani vastu, kes oli oma h\u00e4sti ettevalmistatud armeedega saabunud Balkani Kosovo piirkonda.

\u00dcks meeldej\u00e4\u00e4vamaid s\u00fcndmusi on see, et sultan Muradi minister kandis kaasas Koraani koopiat. Ta avas selle kogemata ja sattus sellele salmile: \u201eOo, prohvet, \u00f5huta usklikke v\u00f5itlema. Kui teid on kaksk\u00fcmmend, kannatlikke, saavad nad jagu kahestsajast ja kui teid on sada, saavad nad jagu tuhandest uskmatust, sest nad on rahvas, kes ei m\u00f5ista.\u201c (Al-Anfal: 65). Ta r\u00f5\u00f5mustas v\u00f5idu \u00fcle ja moslemid r\u00f5\u00f5mustasid koos temaga. Peagi puhkes kahe armee vahel v\u00f5itlus, mis \u00e4genes ja lahing \u00e4genes. S\u00f5da l\u00f5ppes moslemite selge ja otsustava v\u00f5iduga.

Sultan Muradi m\u00e4rtrisurm<\/strong>
P\u00e4rast Kosovo v\u00f5itu inspekteeris sultan Murad lahinguv\u00e4lja, k\u00f5ndis surnud moslemite ridade seas ja palvetas nende eest. Samuti kontrollis ta haavatute seisukorda. Samal ajal tormas sultani poole surnut teeselnud Serbia s\u00f5dur. Valvurid suutsid ta arreteerida, kuid ta teeskles, et tahab sultaniga r\u00e4\u00e4kida ja tema k\u00e4e l\u00e4bi oma islamiusku p\u00f6\u00f6rdumist kuulutada. Sel hetkel andis sultan valvuritele m\u00e4rku ta vabastada. Ta teeskles, et tahab sultani k\u00e4tt suudelda, v\u00f5ttis kiire liigutusega v\u00e4lja m\u00fcrgitatud pistoda ja pussitas sultanit. Sultan Murad suri m\u00e4rtrina \u2013 Jumal halastagu tema peale \u2013 15. Sha\u2019bani kuul 791 AH = 30. juulil 1389 pKr. Janit\u0161arid tapsid Serbia s\u00f5duri kohe.

Sultan Muradi viimased s\u00f5nad<\/strong>
See suur sultan suri m\u00e4rtriks 65-aastaselt. Tema viimased s\u00f5nad olid: "Lahkides saan ma ainult t\u00e4nada Jumalat. Ta on n\u00e4htamatu teadja, v\u00f5tab vastu abivajajate palved. Ma tunnistan, et pole teist jumalat peale Jumala ja keegi ei v\u00e4\u00e4ri t\u00e4nu ja kiitust peale Tema. Mu elu on l\u00f5ppemas ja ma olen n\u00e4inud islami s\u00f5durite v\u00f5itu. Kuuletu mu pojale Yazidile, \u00e4ra piina vange, \u00e4ra tee neile liiga ega r\u00f6\u00f6vi neid. Sellest hetkest alates usaldan ma sind ja meie suure v\u00f5iduka armee Jumala halastuse hooleks, sest Tema on see, kes kaitseb meie riiki igasuguse kahju eest."

Sultan Murad I juhtis Osmani rahvast kolmk\u00fcmmend aastat tarkuse ja oskustega, millega \u00fckski teine tolleaegne riigimees polnud v\u00f5istelnud. B\u00fctsantsi ajaloolane Halko Nedelas \u00fctles Murad I kohta: \u201eMurad t\u00e4itis palju olulisi \u00fclesandeid. Ta pidas 37 lahingut nii Anatoolias kui ka Balkanil ja tuli igast neist v\u00f5idukalt v\u00e4lja. Ta kohtles oma alamaid kaastundlikult, olenemata rassist v\u00f5i usust.\u201c

Prantsuse ajaloolane Krinard \u00fctleb tema kohta: \u201eMurad oli \u00fcks Osmani d\u00fcnastia suurimaid mehi ja kui me teda isiklikult hindame, leiame, et ta on k\u00f5rgemal tasemel kui k\u00f5ik tema valitsemisaja Euroopa valitsejad.\u201c

Murad I p\u00e4ris oma isalt suure emiraadi, mis h\u00f5lmas 95 000 ruutkilomeetrit. P\u00e4rast m\u00e4rtrisurma v\u00f5ttis tema poeg Bayezid selle Ottomani emiraadi \u00fcle, mille pindala oli ulatunud 500 000 ruutkilomeetrini. Teisis\u00f5nu, umbes 29 aasta jooksul oli see suurenenud enam kui viis korda v\u00f5rreldes sellega, mille tema isa Orhan talle p\u00e4randas.

Sultan Muradi palve enne Kosovo lahingu puhkemist<\/strong>
Sultan Murad teadis, et ta v\u00f5itleb Allahi nimel ja et v\u00f5it tuleb Temalt. Seet\u00f5ttu palus ja anus ta sageli Allahi poole, anus Teda ja usaldas Teda. Tema alandlikust palvest saame teada, et Sultan Murad tundis oma Issandat ja m\u00f5istis orjuse t\u00e4hendust. Sultan Murad \u00fctleb oma palves oma Issandale: \u201eOo Allah, oo K\u00f5ige Halastavam, oo Taevade Isand, oo Sina, kes Sina vastu v\u00f5tad palved, \u00e4ra h\u00e4bista mind. Oo K\u00f5ige Halastavam, oo K\u00f5ige Halastavam, vasta seekord oma vaese sulase palvele. Saada meile rikkalikku vihma ja hajuta pimeduse pilved, et me n\u00e4eksime oma vaenlast, sest me pole midagi muud kui Sinu patused sulased. Sina oled Andja ja meie oleme Sinu vaesed.\u201c \u201eMa pole midagi muud kui Sinu vaene, anuv teener ja Sina oled K\u00f5ikteadev, oo, n\u00e4htamatu ja saladuste ning s\u00fcdamete varjatu teadja. Mul pole enda jaoks eesm\u00e4rki ega huvi ega otsi ma kasu. Ma soovin ainult Sinu heameelt, oo Allah, oo, K\u00f5ikteadev, oo, k\u00f5iges olemasolev. Ma ohverdan oma hinge Sinule, seega v\u00f5ta vastu minu lootus ja \u00e4ra lase moslemitel vaenlase poolt l\u00fc\u00fca saada. Oo Allah, oo, halastajate k\u00f5ige Halastavam, \u00e4ra tee mind nende surma p\u00f5hjuseks; pigem tee nad v\u00f5idukaks. Ma ohverdan oma hinge Sinule, oo Issand. Ma olen alati soovinud islami s\u00f5durite p\u00e4rast m\u00e4rtriks saada, seega \u00e4ra lase mul n\u00e4ha nende katsumust, oo, mu Jumal, ja luba mul, oo, mu Jumal, seekord Sinu p\u00e4rast ja Sinu heameeleks m\u00e4rtriks saada.\u201c

Teises jutustuses: \u201eOo, mu Jumal, ma vannun Sinu au ja majesteetlikkuse nimel, et ma ei otsi oma d\u017eihaadist seda p\u00f5gusat maailma, vaid ma otsin Sinu heakskiitu ja mitte midagi muud kui Sinu heakskiitu, oo, mu Jumal. Ma vannun Sinu au ja majesteetlikkuse nimel, et ma olen d\u017eihaadis Sinu nimel, seega suurenda oma au, suredes Sinu nimel.\u201c

Teises jutustuses: \u201eOo, mu Jumal ja mu Isand, v\u00f5ta vastu mu palve ja palve ning saada oma halastuse l\u00e4bi meile vihma, mis kustutab meie \u00fcmber tormide tolmu ja kastab meid valgusesse, mis hajutab meie \u00fcmber pimeduse, et me v\u00f5iksime n\u00e4ha oma vaenlase asukohta ja temaga v\u00f5idelda Sinu \u00f5ilsa religiooni \u00fclistamise nimel.\u201c
Mu Jumal ja mu Isand, kuningriik ja v\u00e4gi on sinu p\u00e4ralt. Sa annad need oma teenijatest, kellele soovid. Mina olen sinu abitu ja vaene teener. Sa tead minu saladusi ja minu avalikke tegusid. Ma vannun sinu au ja majesteetlikkuse nimel, et ma ei otsi oma v\u00f5itlusest selle m\u00f6\u00f6duva maailma rususid, vaid ma otsin sinu naudingut ja ainult sinu naudingut.
Mu Jumal ja mu Meister, ma palun Sind Oma \u00f5ilsa n\u00e4o prestii\u017ei nimel, tee mind ohvriks k\u00f5igi moslemite eest ja mitte \u00fchegi moslemi huku p\u00f5hjuseks, kui ta valib muud teed peale Sinu sirge tee.
Mu Jumal ja mu Meister, kui minu m\u00e4rtrisurm p\u00e4\u00e4stab moslemite armee, siis \u00e4ra j\u00e4ta mind ilma m\u00e4rtrisurmast Sinu asjas, et ma v\u00f5iksin nautida Sinu seltskonda ja kui hea seltskond see on.
\u201eMu Jumal ja mu Issand, Sa oled mind austanud, juhatades mind Sinu asjas d\u017eihaadi teele, seega suurenda minu au, suredes Sinu asjas.\u201c

See alandlik palve on t\u00f5end sultan Muradi teadmistest K\u00f5igev\u00e4elisest Jumalast ja sellest, et ta t\u00e4itis monoteismi deklaratsiooni tingimused (pole teist jumalat peale Jumala) ning need tingimused t\u00e4ideti tema k\u00e4itumises ja elus.

Sultan Murad m\u00f5istis usu t\u00f5de ja monoteismi s\u00f5na ning maitses selle m\u00f5ju oma elus. Nii sisendati temasse uhkus ja v\u00e4\u00e4rikus, mis tulenesid usust Jumalasse. Ta sai kindlaks, et keegi peale Jumala \u2013 K\u00f5igev\u00e4elise \u2013 pole kasulik; Tema on elu ja surma andja ning valitsemise, autoriteedi ja suver\u00e4\u00e4nsuse Omaja. Seet\u00f5ttu eemaldas ta oma s\u00fcdamest k\u00f5ik hirmud peale Tema \u2013 K\u00f5igev\u00e4elise ees. Ta ei kummardanud pead \u00fchegi loodu ees ega palunud Teda ega lasknud end heidutada oma uhkusest ja suurusest; sest ta oli kindel, et Jumal on K\u00f5igev\u00e4eline, Suur. Usk Jumalasse andis talle suure sihikindluse ja julguse, kannatlikkuse ja vankumatuse, usalduse ja p\u00fc\u00fcdluse k\u00f5rgeimate asjade poole; Tema \u2013 K\u00f5igev\u00e4elise \u2013 meelehea otsimine. Seega oli ta lahingutes, mida ta pidas, sama vankumatu kui vankumatud m\u00e4ed ja oli kindlalt kindel, et tema ja tema rikkuse ainus omanik on Jumal \u2013 K\u00f5igev\u00e4eline. Seet\u00f5ttu ei pahandanud ta k\u00f5ige ohverdamist, olgu see kallis v\u00f5i odav, oma Issanda meeleheaks tegemise nimel.

Sultan Murad elas usu t\u00f5es; seet\u00f5ttu tormas ta d\u017eihaadi areenidele ja ohverdas islami kutsumuse nimel k\u00f5ik, mis tal oli.

Kui me olime suurep\u00e4rased<\/strong>
Tamer Badri raamatust "Unustamatud juhid"\u00a0<\/span><\/h1>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

12 \u0645\u0627\u0631\u0633 2019 \u00a0 \u0627\u0644\u0633\u0644\u0637\u0627\u0646 \u0645\u0631\u0627\u062f \u0627\u0644\u0623\u0648\u0644\u0634\u0647\u064a\u062f \u0627\u0644\u0645\u064a\u062f\u0627\u0646 \u0627\u0644\u0633\u0644\u0637\u0627\u0646 \u0645\u0631\u0627\u062f \u0627\u0644\u0623\u0648\u0644 \u0628\u0646 \u0627\u0644\u0633\u0644\u0637\u0627\u0646 \u0623\u0648\u0631\u062e\u0627\u0646\u060c \u0627\u0633\u062a\u0648\u0644\u0649 \u0627\u0644\u0639\u062b\u0645\u0627\u0646\u064a\u0648\u0646 \u0641\u064a \u0639\u0647\u062f\u0647 \u0639\u0644\u0649 \u0645\u062f\u064a\u0646\u0629 \u0623\u062f\u0631\u0646\u0629 (762\u0647\u0640= 1360\u0645)\u060c \u0648\u062c\u0639\u0644\u0647\u0627 \u0639\u0627\u0635\u0645\u0629\u064b \u0644\u062f\u0648\u0644\u062a\u0647\u060c \u0648\u0647\u0632\u0645 \u0627\u0644\u062a\u062d\u0627\u0644\u0641 \u0627\u0644\u0628\u064a\u0632\u0646\u0637\u064a \u0627\u0644\u0628\u0644\u063a\u0627\u0631\u064a \u0641\u064a \u0645\u0639\u0631\u0643\u062a\u064a \u0645\u0627\u0631\u062a\u064a\u0632\u0627 \u0639\u0627\u0645 (764\u0647\u0640= 1363\u0645)\u060c \u0643\u0645\u0627 \u0627\u0646\u062a\u0635\u0631 \u0639\u0644\u0649 \u0627\u0644\u062a\u062d\u0627\u0644\u0641 \u0627\u0644\u0635\u0644\u064a\u0628\u064a \u0641\u064a \u0642\u0648\u0635\u0648\u0647 (\u0643\u0648\u0633\u0648\u0641\u0627) \u0639\u0627\u0645 (791 \u0647\u0640= 1389\u0645)\u060c \u0648\u0641\u064a\u0647\u0627 \u0627\u0633\u0652\u062a\u064f\u0634\u0647\u062f. \u0646\u0634\u0623\u062a\u0647 \u0648\u062a\u0648\u0644\u0651\u0650\u064a \u0627\u0644\u062d\u0643\u0645\u0648\u064f\u0644\u0650\u062f\u064e \u0627\u0644\u0633\u0644\u0637\u0627\u0646 \u0645\u0631\u0627\u062f […]<\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":21965,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_seopress_robots_primary_cat":"","_seopress_titles_title":"","_seopress_titles_desc":"","_seopress_robots_index":"","inline_featured_image":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[115,184],"tags":[],"class_list":{"0":"post-21964","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-115","8":"category-184"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21964","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21964"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21964\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21965"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21964"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21964"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21964"}],"curies":[{"name":"t\u00f6\u00f6leht","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}