{"id":21943,"date":"2025-03-27T12:05:10","date_gmt":"2025-03-27T12:05:10","guid":{"rendered":"https:\/\/tamerbadr.com\/?p=21943"},"modified":"2025-04-20T09:17:43","modified_gmt":"2025-04-20T09:17:43","slug":"fdgds","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/archives\/21943","title":{"rendered":"Itaalia vallutamine"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

27. veebruar 2019<\/span><\/span><\/h1><\/div><\/div><\/div>
\u00a0<\/div><\/div><\/div><\/div>

Itaalia vallutamine<\/strong>

Moslemid tungisid Caesari linna kaks korda ja kahjuks on islami allikates nende ja teiste sarnaste sissetungide kohta v\u00e4he teavet. Selle p\u00f5hjuseks on asjaolu, et enamiku neist sissetungidest viisid l\u00e4bi vabatahtlikud mud\u017eahiidid, kes ei olnud kalifaadi v\u00f5imust s\u00f5ltumatud. See on j\u00e4tnud moslemi ajaloolased enamikust neist kangelastegudest ja vallutustest teadmatuks. Suurem osa teabest nende sissetungide kohta p\u00e4rineb Euroopa allikatest.

Selle suure eepose p\u00f5hisisu on see, et vabatahtlikud mud\u017eahiidid otsustasid p\u00e4rast omavahelist n\u00f5upidamist Rooma linna r\u00fcnnata. Nad esitasid idee Sitsiilia valitsusele ja selle kubernerile Al-Fadl ibn Ja`far Al-Hamadhanile. Tema omakorda edastas asja tolleaegsele Aghlabidide v\u00fcrstile Abu al-Abbas Muhammad ibn al-Aghlabile. Talle meeldis idee ja ta varustas mud\u017eahideene suures koguses varustuse, toiduvarude ja meestega. Merev\u00e4e kampaania algas 231 AH \/ 846 pKr Itaalia ranniku suunas, kuni j\u00f5udis Tevere j\u00f5e suudmeni, kus Rooma asub selle j\u00f5e l\u00f5pus. Sel ajal ei h\u00f5lmanud Rooma linna m\u00fc\u00fcrid kogu vanalinna. Pigem asus m\u00fc\u00fcride taga religioosne piirkond, kus asusid kuulsad Peetruse ja Pauluse kirikud ning suur hulk templeid, p\u00fchamuid ja iidseid hauakambreid. See oli j\u00e4etud valveta, kuna kristlased pidasid seda taeva poolt kaitstud p\u00fchaks alaks. Mud\u017eahiidid r\u00fcndasid seda piirkonda ja haarasid k\u00f5ik selle kirjeldamatud aarded. Seej\u00e4rel piirasid nad Caesaride linna ja linn oli langemise \u00e4\u00e4rel. Paavst Sergius oli hirmunud. Rooma paavsti hoiatati sel ajal ulatusliku r\u00fcnnaku eest ning ta saatis h\u00e4dakutseid Euroopa kuningatele ja v\u00fcrstidele. Tollane Frangi keiser Louis II v\u00f5ttis initsiatiivi ja saatis suure hulga oma s\u00f5dureid Roomat ja selle kirikuid p\u00e4\u00e4stma. Moslemite kampaania juhtide endi vahel tekkinud lahkarvamuste t\u00f5ttu l\u00f5petasid moslemid piiramise ja naasid Sitsiiliasse saagi ja vangidega koormatuna.

See moslemitest mud\u017eaheidide julge katse paljastas Rooma linna kaitse n\u00f5rkuse ja hapruse, mis oli kunagi antiikmaailma pealinn ja globaalse kristluse keskus. Moslemid otsustasid uuesti proovida, kuni v\u00f5imalus avaneb. See juhtus aastal 256 AH \/ 870 pKr, tolleaegse Aghlabiidide printsi Muhammad ibn Ahmad ibn al-Aghlabi tugeval toetusel. See prints oli aasta varem, aastal 255 AH \/ 869 pKr, vallutanud Malta saare. Tema ambitsioonid t\u00f5usid saavutada Rooma vallutamise au. T\u00f5epoolest, mud\u017eaheidide laevastikud kohtusid Aghlabiidide laevastikega ja nad liikusid sama marsruuti m\u00f6\u00f6da eelmist kampaaniat, kuni j\u00f5udsid Tevere j\u00f5e suudmesse. Tollane Rooma paavst Leo IV, olles eelmisest sissetungist \u00f5ppinud, kiirustas ja palus Genova ja Napoli laevastikel t\u00f5rjuda moslemite merekampaania Rooma vastu. Ostia sadama l\u00e4hedal puhkes kahe poole vahel tohutu merelahing, milles moslemid peaaegu purustasid kristlike laevastike. Kui Ostiat poleks tabanud tugev meretorm, oleks v\u00f5itlus peatunud.

See v\u00f5imas torm ei heidutanud moslemeid ja vaatamata tormi tagaj\u00e4rjel saadud suurtele kaotustele j\u00e4tkasid nad sissetungi ning piirasid linna t\u00e4ie j\u00f5uga, kuni see oli langemise \u00e4\u00e4rel. See ajendas paavst Johannes VIII-t, kes asus troonile Leo IV-ga, kes suri kristlusele osaks saanud katastroofide p\u00e4rast kurvastamisse, alistuma moslemite tingimustele ja maksma neile iga-aastast andamit 25 000 h\u00f5bedat. Sellel oli r\u00e4nk m\u00f5ju kristlikele rahvastele \u00fcldiselt ja eriti Euroopale, sest kuidas sai paavst moslemitele andamit maksta? Kuid see on v\u00e4ljakujunenud ajalooline t\u00f5de, milles pole kahtlust. See on midagi, mida vaenlased on n\u00e4inud ja oma raamatutesse kirja pannud, kuigi see neid h\u00e4bistab ja kurvastab. See on ka \u00fcks uhkuse, v\u00e4\u00e4rikuse ja kangelaslikkuse stseene minevikus, millest moslemid peaksid n\u00fc\u00fcd \u00f5ppima ja millest kasu saama.

Miks me olime suurep\u00e4rased
Tamer Badri raamat (Unustamatud riigid)\u00a0<\/span><\/h1>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

27 \u0641\u0628\u0631\u0627\u064a\u0631 2019 \u00a0 \u0641\u062a\u0648\u062d \u0625\u064a\u0637\u0627\u0644\u064a\u0627 \u063a\u0632\u0627 \u0627\u0644\u0645\u0633\u0644\u0645\u0648\u0646 \u0645\u062f\u064a\u0646\u0629 \u0627\u0644\u0642\u064a\u0627\u0635\u0631\u0629 \u0645\u0631\u062a\u064a\u0646\u060c \u0648\u0644\u0644\u0623\u0633\u0641 \u0627\u0644\u0634\u062f\u064a\u062f \u0644\u0627 \u064a\u0648\u062c\u062f \u0641\u064a \u0627\u0644\u0645\u0631\u0627\u062c\u0639 \u0627\u0644\u0625\u0633\u0644\u0627\u0645\u064a\u0629 \u0623\u062e\u0628\u0627\u0631 \u0639\u0646 \u0647\u0630\u0647 \u0627\u0644\u063a\u0632\u0648\u0627\u062a \u0648\u0645\u062b\u0644\u0647\u0627 \u0625\u0644\u0627 \u0627\u0644\u0634\u064a\u0621 \u0627\u0644\u0642\u0644\u064a\u0644\u061b \u0630\u0644\u0643 \u0644\u0623\u0646 \u0645\u0639\u0638\u0645 \u0647\u0630\u0647 \u0627\u0644\u063a\u0632\u0648\u0627\u062a \u0643\u0627\u0646\u062a \u0628\u0648\u0627\u0633\u0637\u0629 \u0627\u0644\u0645\u062c\u0627\u0647\u062f\u064a\u0646 \u0627\u0644\u0645\u062a\u0637\u0648\u0639\u064a\u0646 \u0628\u0639\u064a\u062f\u0627\u064b \u0639\u0646 \u0633\u0644\u0637\u0629 \u0627\u0644\u062e\u0644\u0627\u0641\u0629\u060c \u0645\u0645\u0627 \u062c\u0639\u0644 \u0627\u0644\u0645\u0624\u0631\u062e\u064a\u0646 \u0627\u0644\u0645\u0633\u0644\u0645\u064a\u0646 \u0644\u0627 \u064a\u0639\u0631\u0641\u0648\u0646 \u0645\u0639\u0638\u0645 \u0647\u0630\u0647 \u0627\u0644\u0628\u0637\u0648\u0644\u0627\u062a \u0648\u0627\u0644\u0641\u062a\u0648\u062d\u0627\u062a\u060c \u0648\u0645\u0639\u0638\u0645 \u0627\u0644\u0645\u0639\u0644\u0648\u0645\u0627\u062a \u0639\u0646 \u0647\u0630\u0647 \u0627\u0644\u063a\u0632\u0648\u0627\u062a \u0645\u0633\u062a\u0642\u0649 […]<\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":21944,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_seopress_robots_primary_cat":"","_seopress_titles_title":"","_seopress_titles_desc":"","_seopress_robots_index":"","inline_featured_image":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[115],"tags":[],"class_list":{"0":"post-21943","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-115"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21943","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21943"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21943\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21944"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21943"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21943"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21943"}],"curies":[{"name":"t\u00f6\u00f6leht","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}