{"id":21937,"date":"2025-03-27T12:01:22","date_gmt":"2025-03-27T12:01:22","guid":{"rendered":"https:\/\/tamerbadr.com\/?p=21937"},"modified":"2025-04-20T09:20:42","modified_gmt":"2025-04-20T09:20:42","slug":"gfhfggfh","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/archives\/21937","title":{"rendered":"Zallaqa lahing"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

19. veebruar 2019<\/span><\/span><\/h1><\/div><\/div><\/div>
\u00a0<\/div><\/div><\/div><\/div>

Zallaqa lahing

Zallaqa lahing ehk Zallaqa tasandiku lahing toimus 12. Rajabil 479 AH \/ 23. oktoobril 1086 pKr Almoravidi riigi armeede vahel, mis olid \u00fchendatud Al-Mu'tamid ibn Abbadi armeega, kes saavutasid purustava v\u00f5idu Kastiilia kuninga Alfonso VI v\u00e4gede \u00fcle.
Lahing toimus Andaluusia l\u00f5unaosas asuval Al-Zallaqa tasandikul. V\u00e4idetavalt sai tasandik nime v\u00f5itlejate sagedase libisemise j\u00e4rgi lahinguv\u00e4ljal, mis oli tingitud sel p\u00e4eval valatud vere hulgast, mis t\u00e4itis lahinguv\u00e4lja. L\u00e4\u00e4ne ajaloolased nimetavad seda sama araabiap\u00e4rase nimega.
Lahingul oli suur m\u00f5ju islami Andaluusia ajaloole, kuna see peatas ristis\u00f5dijate pideva edasitungi islami Taifa kuningate maadele ja l\u00fckkas islamiriigi langemist Andaluusias edasi enam kui kaheks ja pooleks sajandiks.

lahingueelne
Andaluusia Umayyadide riik langes ja lagunes nn Taifa kuningate perioodiks, mille jooksul toimus arvukalt konflikte ja s\u00f5du paljude kuningate vahel. See n\u00f5rgestas moslemite positsiooni Andaluusias, mis viis s\u00f5jalise n\u00f5rkuseni ja andis p\u00f5hjas varitsevatele kristlastele v\u00f5imaluse nende arvelt laieneda.
Vastupidiselt Andaluusia killustumisele ja jagunemisele Taifa ajastul rajasid kristlased Ferdinand I k\u00e4e l\u00e4bi liidu Leoni ja Kastiilia kuningriikide vahel, kes alustas Reconquistat, mis t\u00e4hendas Andaluusia naasmist kristluse juurde islami asemel.
Seda s\u00f5da j\u00e4tkas p\u00e4rast teda tema poeg Alfonso VI ning see saavutas haripunkti Toledo vallutamisega aastal 478 AH \/ 1085 pKr, mis oli Andaluusia t\u00e4htsaim linn ja sealne suurim moslemite baas. Selle langemine oli eelk\u00e4ijaks halvimatele tagaj\u00e4rgedele \u00fclej\u00e4\u00e4nud Andaluusia jaoks, nagu Alfonso otses\u00f5nu \u00fctles: \u201eTa ei puhka enne, kui on tagasi saanud \u00fclej\u00e4\u00e4nud Andaluusia, allutanud C\u00f3rdoba oma v\u00f5imule ja viinud oma kuningriigi pealinna Toledosse.\u201c
Selle kohutava katastroofi juures oli k\u00f5ige hullem see, et moslemitest taifa kuningad ei kiirustanud Toledo p\u00e4\u00e4stmiseks ega abistamiseks. Vastupidi, nad v\u00f5tsid h\u00e4biv\u00e4\u00e4rse hoiaku ja m\u00f5ned neist pakkusid isegi Alfonsole abi, teised aga uskusid, et oma kuningriigi rahus valitsemise j\u00e4tkamiseks peab ta tugevdama s\u00f5prussuhteid ja toetust Alfonsoga, s\u00f5lmima temaga liidu ja maksma talle iga-aastast austust. M\u00f5ned taifa v\u00fcrstide v\u00e4ed osalesid isegi Toledo vallutamises ja \u00fcks neist printsidest pakkus oma t\u00fctart Alfonsole naiseks v\u00f5i liignaiseks!
Alfons VI n\u00e4gi taifa v\u00fcrstide n\u00f5rkust ja argust, mis tulenes eelk\u00f5ige nende luksusest, hinget\u00fchjusest ning s\u00f5ja ja d\u017eihaadi vihkamisest, isegi kui see oli ainus viis v\u00e4\u00e4rikuse saavutamiseks ning religiooni ja r\u00fc\u00fctellikkuse j\u00e4\u00e4nuste s\u00e4ilitamiseks. Seet\u00f5ttu n\u00e4gi Alfons VI vajadust taifa kuningaid enne nende t\u00e4ielikku k\u00f5rvaldamist n\u00f5rgestada. Tema plaan oli esmalt likvideerida nende rikkus, kehtestades neile k\u00f5igile andamit, seej\u00e4rel h\u00e4vitada nende maad, viljap\u00f5llukultuurid ja viljap\u00f5llumajanduslik saak j\u00e4rjestikuste haarangute abil ning l\u00f5puks h\u00f5ivata nende kindlused ja maad alati, kui selleks v\u00f5imalus tekib.
Alphonse'i plaan \u00f5nnestus t\u00e4ielikult ning taifa kuningate n\u00f5rkus sai talle selgeks ja k\u00e4egakatsutavaks. Ta vaatas neile \u00fclalt alla ja p\u00f5lgas neid, \u00f6eldes nende kohta: "Kuidas ma saan j\u00e4tta maha hullumeelsete rahva, kellest iga\u00fcks kannab oma kaliifide ja kuningate nimesid ning kellest iga\u00fcks ei t\u00f5mba m\u00f5\u00f5ka enda kaitsmiseks ega k\u00f5rvalda oma alamate \u00fclekohut ega r\u00f5humist?" Ta kohtles neid kui j\u00e4rgijaid.
P\u00e4rast Alfonso Toledo vallutamist sai temast Sevilla kuningriigi ja selle valitseja Al-Mu'tamid ibn Abbadi naaber. Seej\u00e4rel m\u00f5istis Al-Mu'tamid oma vea ulatust, kui ta Alfonsoga leppis, temaga liitus ja teda teiste Taifa v\u00fcrstide vastu vihastas. Ta oli n\u00e4htavalt teadlik kohutavast saatusest, mis teda ootab, kui jumalik ettehooldus ei paku talle ootamatut abi ega tuge. Seet\u00f5ttu oli loomulik, et Ibn Abbad p\u00f6\u00f6ras oma t\u00e4helepanu noorele ja v\u00f5imsale Almoravidi riigile, mida juhtis vapper v\u00fcrst Yusuf ibn Tashfin, otsides temalt abi ja tuge P\u00f5hja-Hispaaniast kogunenud kristlaste ning Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Itaaliast tulnud ristis\u00f5dijate vabatahtlike vastu.

Konflikt Alphonse VI ja Al-Mu'tamidi vahel
Kahe kuninga vaheline konflikt algas aastal 475 AH \/ 1082 pKr, kui Alfonso saatis oma tavap\u00e4rase saatkonna Al-Mu'tamidi, n\u00f5udes iga-aastast andamit. Saatkonda juhtis juut nimega Ibn Shalib, kes keeldus andamit vastu v\u00f5tmast, p\u00f5hjendades seda puuduliku kvaliteediga. Ta \u00e4hvardas, et kui talle ei anta korralikku raha, okupeeritakse Sevilla linnad.
Kui Al-Mu'tamid sai teada, mida juudi tegu oli juhtunud, k\u00e4skis ta ta risti l\u00fc\u00fca ja tema kastiilia kaaslased vangistada. Kui ta juristidega konsulteeris, kiitsid nad selle otsuse heaks, kartes, et Al-Mu'tamid taganeb oma otsusest kristlastele vastu astuda. Mis puutub Alfonsosse, siis ta oli maruvihane ja saatis oma v\u00e4ed ja s\u00f5durid k\u00e4ttemaksuks, r\u00fc\u00fcstamiseks ja r\u00fc\u00fcstamiseks. Ta r\u00fcndas koos oma armeega Sevilla piire ja piiras seda kolm p\u00e4eva, seej\u00e4rel lahkus. Al-Mu'tamid p\u00fchendus end kaitsma kogu ristis\u00f5dijate raevutormi v\u00e4ltel.
Almoravidide abi otsimine
Al-Mu'tamid mobiliseeris oma mehed, tugevdas oma armeed, parandas oma kindlused ja v\u00f5ttis kasutusele k\u00f5ik vahendid oma maa kaitsmiseks p\u00e4rast seda, kui ta m\u00f5istis, et Alfonso kavatseb nad k\u00f5ik h\u00e4vitada ning et Sevilla moslemid oma piiratud v\u00f5imete ja ressurssidega ei suuda end kaitsta. Seet\u00f5ttu otsustas Al-Mu'tamid otsida nende kristlaste vastu v\u00f5itlemiseks abi Maroko Almoraviididelt. Almoraviidide riik oli d\u017eihaadi ja s\u00f5ja seisund, kuid see arvamus kohtas vastuseisu m\u00f5nedelt v\u00fcrstidelt, kes n\u00e4gid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, leppimist, vaherahu ja rahu julgeoleku ja stabiilsuse vahendina. Nad n\u00e4gid Almoraviide uue vaenlasena, kes v\u00f5ib nende kuningriigi haarata. Al-Rashid \u00fctles oma isale Al-Mu'tamidile: "Oo, mu isa, kas sa tood meie Andaluusiasse kellegi, kes haarab meie kuningriigi ja hajutab meid?" Al-Mu'tamid vastas: "Oo, mu poeg, Jumala nimel, ta ei kuule iialgi, et ma saatsin Andaluusia tagasi uskmatuse elupaika ega j\u00e4tnud seda kristlastele, nii et islami needus langeb minu peale, nagu see on langenud teiste peale. Jumala nimel, kaamelite karjatamine on mulle parem kui sigade karjatamine."
Taifa kuningad eesotsas Al-Mu'tamid ibn Abbadiga p\u00f6\u00f6rdusid abi saamiseks Almoraviidide ja nende emiiri Yusuf ibn Tashfini poole. Al-Mu'tamid \u00fcletas isegi Maroko piiri ja kohtus Ibn Tashfiniga, kes lubas talle h\u00e4id asju ja n\u00f5ustus tema palvega. Ta tingimusel, et kutsele vastamiseks ja Andaluusiasse \u00fcles\u00f5iduks peaks Al-Mu'tamid talle \u00fcle andma Algecirase sadama, mis oleks Almoraviidide baasiks teel sinna ja tagasi. Al-Mu'tamid n\u00f5ustus sellega.


\u00dcles\u00f5it Andaluusiasse
Yusuf ibn Tashfin kogus kokku oma v\u00e4ed ja varustuse ning saatis seej\u00e4rel Dawud ibn Aisha juhitud ratsav\u00e4e, kes \u00fcletas mere ja okupeeris Algecirase sadama. Rabi` al-Akhiris 479 AH \/ augustis 1086 pKr alustasid Almoravidade armeed \u00fcles\u00f5itu Ceutast Andaluusiasse. Niipea kui laevad j\u00f5udsid Gibraltari v\u00e4ina keskpaika, muutus meri tormiseks ja lained t\u00f5usid k\u00f5rgeks. Ibn Tashfin t\u00f5usis p\u00fcsti, t\u00f5stis k\u00e4ed taeva poole ja \u00fctles: \u201eOo Allah, kui sa tead, et minu \u00fcles\u00f5it on moslemitele hea ja kasulik, siis tee mulle selle mere \u00fcletamine lihtsaks. Kui mitte, siis tee see mulle raskeks, et ma ei saaks seda \u00fcletada.\u201c Meri rahunes ja laevad purjetasid hea tuulega, kuni nad kaldale ankurdasid. Yusuf astus laevalt maha ja kummardas Allahi ees.
Yusuf ibn Tashfin ja tema s\u00f5durid v\u00f5eti soojalt vastu ning ta k\u00e4skis oma \u00fclemal Dawud ibn Aishal enda ees Badajozi poole liikuda. Samuti k\u00e4skis ta, et k\u00f5ik Andaluusia v\u00e4ed antaks Al-Mu'tamidi juhtimise alla ning et Andaluusia s\u00f5duritel ja Almoravididel oleksid oma eluruumid. Yusuf oli oma liigutustes v\u00e4ga ettevaatlik, kuna ta polnud kunagi varem kristliku armee vastu v\u00f5idelnud ega usaldanud oma Andaluusia liitlasi. Seet\u00f5ttu otsustas ta, et lahing peaks toimuma Badajozi piirkonnas ja et ta ei tohiks Andaluusia territooriumile liiga s\u00fcgavale tungida.

Al-Zallaqa ja selge v\u00f5it
Kui Alfonso kuulis uudiseid moslemite l\u00e4henemisest, l\u00f5petas ta Zaragoza linna piiramise, kutsus Valenciast oma \u00fclema Al-Burhansi ja saatis abipalve k\u00f5igile P\u00f5hja-Hispaania ja P\u00fcreneede taga elavatele kristlastele. Itaaliast ja Prantsusmaalt kogunesid tema juurde ristis\u00f5dija r\u00fc\u00fctlid ning ta kavatses moslemitega kohtuda nende endi maal, et tema riik ei h\u00e4viks. Tema v\u00e4ed olid moslemitest arvuliselt ja varustuselt \u00fclekaalus ning need ristis\u00f5dija armeed asusid moslemite laagrist kolme miili kaugusele, eraldatuna neist vaid v\u00e4ikese j\u00f5ega nimega "Guerrero". Ristis\u00f5dijatega liitusid mungad ja preestrid, kes kandsid oma piibleid ja riste, julgustades seel\u00e4bi kristlikke s\u00f5dureid.
Moslemi v\u00e4gede suuruseks hinnati umbes nelik\u00fcmmend kaheksa tuhat v\u00f5itlejat, kes olid jagatud kaheks suureks Andaluusia v\u00e4gede \u00fcksuseks. Eesrindlast juhtis Al-Mu'tamid, samas kui Almoravidi v\u00e4ed h\u00f5ivasid tagala ja olid jagatud kaheks osaks. Esimesse kuulus Dawud ibn Aisha juhitud berberi ratsav\u00e4gi ja teine osa oli reserv, mida juhtis Yusuf ibn Tashfin.
Kaks armeed seisid kolm p\u00e4eva vastamisi. Alphonse'i katse moslemeid lahingu kuup\u00e4eva m\u00e4\u00e4ramisega petta eba\u00f5nnestus. Lahing l\u00f5ppes lahingu puhkemisega reede, Rajabi 12. kuup\u00e4eva 479. aasta koidikul \/ 23. oktoobril 1086. aastal pKr, kui ristis\u00f5dijate r\u00fc\u00fctlid algatasid v\u00e4lgur\u00fcnnaku moslemite eelv\u00e4ele, mis koosnes Andaluusia v\u00e4gedest. Moslemite tasakaal oli h\u00e4iritud ja nende r\u00fc\u00fctlid taandusid Badajozi poole. Ainult Al-Mu'tamid ibn Abbad pidas vastu v\u00e4ikese r\u00fc\u00fctlite r\u00fchmaga, kes v\u00f5itlesid raevukalt. Al-Mu'tamid sai raskelt haavata ja paljud Andaluusia s\u00f5durid tapeti ning nad olid peaaegu l\u00fc\u00fca saanud. Samal ajal r\u00fcndas Alphonse Almoravidi eelv\u00e4ge ja ajas nad positsioonidelt tagasi.
Silmitsi selle katsumusega, millega moslemiv\u00e4ed silmitsi seisid, saatis Yusuf berberi v\u00e4ed v\u00e4lja oma osavaima \u00fclema, Sir ibn Abi Bakr al-Lamtoni juhtimisel. Lahingu k\u00e4ik muutus, moslemid said enesevalitsuse tagasi ja tekitasid kristlastele raskeid kaotusi. Samal ajal v\u00f5ttis Ibn Tashfin kasutusele uuendusliku plaani. Tal \u00f5nnestus kristlaste read l\u00f5hestada, j\u00f5uda nende laagrini, h\u00e4vitada selle garnison ja see p\u00f5lema panna. Kui Alfonso seda trag\u00f6\u00f6diat n\u00e4gi, taandus ta kiiresti ja pooled p\u00f5rkasid kokku \u00e4gedas lahingus. Almoravidi trummide m\u00fcristamine oli k\u00f5rvulukustav ja m\u00f5lemal poolel hukkus palju inimesi, eriti kastiillasi. Seej\u00e4rel andis Ibn Tashfin kristlastele oma viimase hoobi. Ta k\u00e4skis oma mustal kaardiv\u00e4el, neljal tuhandel vapral ja d\u017eihaadihimulisel v\u00f5itlejal, lahinguv\u00e4ljale laskuda. Nad tapsid palju kastiillasi ja \u00fcks neist suutis Alfonsot reide pussitada, mis oleks talle peaaegu elu maksma l\u00e4inud.
Alphonse m\u00f5istis, et teda ja ta v\u00e4gesid \u00e4hvardab surmav surm, kui nad lahingut j\u00e4tkavad, seega v\u00f5ttis ta initsiatiivi p\u00f5geneda koos m\u00f5ne r\u00fc\u00fctliga pimeduse varjus. Neid oli kuni nelisada, kellest enamik sai haavata ja suri teel. Ainult sada r\u00fc\u00fctlit j\u00e4i ellu.

P\u00e4rast v\u00f5itu
Moslemite v\u00f5it Zallaqas oli suur v\u00f5it, mille uudis levis \u00fcle Andaluusia ja Maroko ning moslemid said sellest suurt julgust. Moslemid ei p\u00fc\u00fcdnud aga oma v\u00f5itu \u00e4ra kasutada, j\u00e4litades j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud kristlasi ja marssides Kastiilia maadele. Nad ei \u00fcritanud isegi Toledosse marssimist, et seda tagasi n\u00f5uda, mis oli peamine p\u00f5hjus almoraviidide abi otsimiseks. R\u00e4\u00e4gitakse, et Ibn Tashfin vabandas kastiillaste j\u00e4litamise p\u00e4rast p\u00e4rast seda, kui ta sai teate oma vanima poja surmast.
See otsustav lahing l\u00f5petas Taifa kuningate poolt Alfonso VI-le antausmaksu maksmise. See v\u00f5it p\u00e4\u00e4stis L\u00e4\u00e4ne-Andaluusia laastavatest r\u00fc\u00fcsteretkedest, p\u00f5hjustas kastiillastel suure osa v\u00e4gede kaotuse, \u00e4ratas andaluualaste lootused ellu ja purustas nende hirmu kristlaste ees. See l\u00f5petas Zaragoza piiramise, mis oli langemas Alfonso k\u00e4tte. See lahing hoidis \u00e4ra kogu Andaluusia langemise kristlaste k\u00e4tte ja pikendas islami elu Andaluusias umbes kahe ja poole sajandi v\u00f5rra.

P\u00e4rast v\u00f5itu j\u00e4tkasid andaluuslased oma lahingueelset taktikat: omavahel v\u00f5itlesid, v\u00f5imu p\u00e4rast v\u00f5idelsid ja otsisid \u00fcksteise vastu peetavates s\u00f5dades abi kristlikelt kuningatelt. Seej\u00e4rel tungis Ibn Tashfin Andaluusiasse, et t\u00fcli l\u00f5petada ja see oma v\u00f5imu alla \u00fchendada.

Miks me olime suurep\u00e4rased
Tamer Badri raamat (Unustamatud p\u00e4evad... Olulised lehek\u00fcljed islami ajaloost)\u00a0<\/span><\/h1>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

19 \u0641\u0628\u0631\u0627\u064a\u0631 2019 \u00a0 \u0645\u0639\u0631\u0643\u0629 \u0627\u0644\u0632\u0644\u0627\u0642\u0629 \u0645\u0639\u0631\u0643\u0629 \u0627\u0644\u0632\u0644\u0627\u0642\u0629 \u0623\u0648 \u0645\u0639\u0631\u0643\u0629 \u0633\u0647\u0644 \u0627\u0644\u0632\u0644\u0627\u0642\u0629 \u0648\u0642\u0639\u062a \u0641\u064a 12 \u0631\u062c\u0628 479 \u0647\u0640 \/ 23 \u0623\u0643\u062a\u0648\u0628\u0631 1086\u0645 \u0628\u064a\u0646 \u062c\u064a\u0648\u0634 \u062f\u0648\u0644\u0629 \u0627\u0644\u0645\u0631\u0627\u0628\u0637\u064a\u0646 \u0645\u062a\u062d\u062f\u0629 \u0645\u0639 \u062c\u064a\u0634 \u0627\u0644\u0645\u0639\u062a\u0645\u062f \u0628\u0646 \u0639\u0628\u0627\u062f \u0648\u0627\u0644\u062a\u064a \u0627\u0646\u062a\u0635\u0631\u062a \u0627\u0646\u062a\u0635\u0627\u0631\u0627\u064b \u0633\u0627\u062d\u0642\u0627\u064b \u0639\u0644\u0649 \u0642\u0648\u0627\u062a \u0627\u0644\u0645\u0644\u0643 \u0627\u0644\u0642\u0634\u062a\u0627\u0644\u0649 \u0623\u0644\u0641\u0648\u0646\u0633\u0648 \u0627\u0644\u0633\u0627\u062f\u0633.\u0648\u0642\u0639\u062a \u0627\u0644\u0645\u0639\u0631\u0643\u0629 \u0641\u064a \u0633\u0647\u0644 \u0641\u064a \u0627\u0644\u062c\u0632\u0621 \u0627\u0644\u062c\u0646\u0648\u0628\u064a \u0644\u0628\u0644\u0627\u062f \u0627\u0644\u0623\u0646\u062f\u0644\u0633 \u064a\u0642\u0627\u0644 \u0644\u0647 \u0627\u0644\u0632\u0644\u0627\u0642\u0629\u060c \u064a\u0642\u0627\u0644 \u0623\u0646 […]<\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":21938,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_seopress_robots_primary_cat":"","_seopress_titles_title":"","_seopress_titles_desc":"","_seopress_robots_index":"","inline_featured_image":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[115],"tags":[],"class_list":{"0":"post-21937","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-115"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21937","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21937"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21937\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21938"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21937"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21937"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21937"}],"curies":[{"name":"t\u00f6\u00f6leht","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}