{"id":21858,"date":"2025-03-27T10:53:15","date_gmt":"2025-03-27T10:53:15","guid":{"rendered":"https:\/\/tamerbadr.com\/?p=21858"},"modified":"2025-04-20T09:55:30","modified_gmt":"2025-04-20T09:55:30","slug":"fdgshhgs","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/archives\/21858","title":{"rendered":"M\u00e4rter Youssef Al-Azma"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

22. jaanuar 2014<\/span><\/span><\/h1><\/div><\/div><\/div>
\u00a0<\/div><\/div><\/div><\/div>

M\u00e4rter Youssef Al-Azma
Ta on Youssef Bey bin Ibrahim bin Abdul Rahman Al-Azma. Ta kuulub silmapaistvasse Damaskuse perekonda. Ta suri m\u00e4rtriks Prantsuse armee vastu, mis tuli okupeerima S\u00fc\u00fcriat ja Liibanoni, kus ta oli kuningas Faisal I juhitud Araabia valitsuse s\u00f5jaminister S\u00fc\u00fcrias. Ta oli esimene Araabia s\u00f5jaminister, kes v\u00f5itles lahingus ja sai selles m\u00e4rtriks.
Tema kasvatus
M\u00e4rter Youssef Al-Azmeh s\u00fcndis 1301 AH \/ 1884 pKr Damaskuses Al-Shaghouri linnaosas suurde ja lugupeetud perekonda. Kui ta oli 6-aastane, suri tema isa, seega hoolitses tema eest vend Aziz.
Al-Azmeh \u00f5ppis Damaskuses Rushdiehi s\u00f5jakoolis alates 1893. aastast ja seej\u00e4rel 1897. aastast s\u00f5jav\u00e4ge ettevalmistavas koolis. 1900. aastal siirdus ta Istanbuli s\u00f5jav\u00e4gede kooli. J\u00e4rgmisel aastal astus ta k\u00f5rgemasse s\u00f5jav\u00e4gede kooli (Harbiya \u015eahane), mille ta l\u00f5petas 1903. aastal nooremleitnandi auastmega. P\u00e4rast kohaliku staabikursuse l\u00e4bimist Istanbulis \u00fclendati ta 1905. aastal nooremleitnandi auastmele ja seej\u00e4rel 1907. aastal kapteni auastmele. 1909. aasta l\u00f5pus saadeti ta \u00f5ppemissioonile Saksamaale, kus ta \u00f5ppis kaks aastat k\u00f5rgemas s\u00f5jav\u00e4gede staabikoolis. P\u00e4rast seda naasis ta Istanbuli ja m\u00e4\u00e4rati s\u00f5jav\u00e4eata\u0161eeks Kairos asuvas Osmani impeeriumi k\u00f5rgemas komisjonis.
Al-Azma osales 1912. aastal Balkani s\u00f5jas ja 1917. aastal m\u00e4\u00e4rati ta Osmani armee peainspektori Enver pa\u0161a abiliseks. Esimese maailmas\u00f5ja l\u00f5pupoole t\u00f6\u00f6tas ta Esimese T\u00fcrgi korpuse staabi\u00fclemana, mis kaitses Dardanelle kuni s\u00f5ja l\u00f5puni. P\u00e4rast vaherahu j\u00e4i Al-Azma T\u00fcrki, kuni kuulis Araabia valitsuse moodustamisest Damaskuses. Ta astus T\u00fcrgi armeest tagasi vaatamata abielule t\u00fcrklasega, kellega tal oli ainus laps, ja liitus Araabia armeega.
s\u00f5jaminister
P\u00e4rast Faisali Araabia Armeega liitumist m\u00e4\u00e4rati Al-Azmeh Beirutis sideohvitseriks, kus ta esmakordselt kasutas \u0161ifrit Araabia Valitsuse kantseleis. P\u00e4rast monarhia v\u00e4ljakuulutamist viidi ta Beirutist \u00fcle ja m\u00e4\u00e4rati Araabia v\u00e4gede staabi\u00fclemaks p\u00e4rast brigaadikindrali auastmele \u00fclendamist. Seej\u00e4rel, kui 3. mail 1920 moodustati Hashim al-Atassi kaitseministeerium, m\u00e4\u00e4rati ta s\u00f5jaministeeriumi, seega p\u00fchendus ta selle organiseerimisele ja noore Araabia Armee tugevdamisele. Ta korraldas Damaskuses isegi s\u00f5jav\u00e4eparaadi, et t\u00f5sta armee ja elanikkonna moraali, kuid saatus ei andnud talle aega selle armee organiseerimise ja tugevdamise l\u00f5puleviimiseks.
Tema omadused
Youssef Al-Azmeh oli mees igas m\u00f5ttes, selgelt uhke enda ja oma araablase identiteedi \u00fcle ning tal oli palju h\u00e4id omadusi, mida isegi tema vaenlased kinnitasid. Ta oli loomult ka s\u00f5jav\u00e4elane, uskudes, et armeel on \u00fcks \u00fclesanne \u2013 v\u00f5idelda, olenemata sellest, kas ta selle v\u00f5itluse tulemusel v\u00f5idab v\u00f5i kaotab. Ta teadis, et s\u00fc\u00fcrlaste ja Prantsusmaa vahel peab toimuma otsustav lahing, ning teda ei takistanud v\u00f5itlemast see, et ta teadis ette, et kaotab, sest ta uskus, et Prantsuse s\u00f5durite surnukehade jalge alla tallamine ja h\u00e4vitatud linnade vallutamine oli tuhat korda parem ja auv\u00e4\u00e4rsem kui riigi v\u00e4ravate avamine Prantsuse armeele, et nad saaksid h\u00f5lpsalt sisse siseneda ja \u00fclbelt t\u00e4navatel k\u00f5ndida.
Okupatsioon tahab S\u00fc\u00fcriat
Kui Prantsuse valitsus hakkas Sykes-Picot' lepingu jaotuste kohaselt Versailles' konverentsil heakskiidetud mandaati t\u00e4ieulatusliku s\u00f5jalise okupatsiooni vormis ellu viima, s\u00f5lmis Prantsusmaa T\u00fcrgiga vaherahu, saatis arvukalt v\u00e4gesid itta ja volitas oma k\u00f5rget volinikku kindral Gouraud'd saatma kuningas Faisalile l\u00f5pliku ultimaatumi. Prints Faisal sai ultimaatumi kindral Gouraud'lt, kes oli juba S\u00fc\u00fcria rannikule maabunud, n\u00f5udes Araabia armee laialisaatmist, raudteede \u00fcleandmist Prantsuse kontrollile, Prantsuse rahat\u00e4htede ringlusse lubamist ja muid meetmeid, mis \u00f5\u00f5nestaksid riigi iseseisvust ja rikkust. Kuningas Faisal ja tema kabinet k\u00f5hklesid n\u00f5ustumise ja keeldumise vahel, kuid enamik neist n\u00f5ustus alistuma. Nad telegrafeerisid kindral Gouraud'd ja Faisal k\u00e4skis armee laialisaatmisel. Sellele oli tugevalt vastu s\u00f5jaminister Yusuf al-Azma, kes oli sunnitud oma valitsuskolleegidega n\u00f5ustuma ja selle aktsepteerimisega leppima, hoolimata oma pidevast veendumusest, et "armee on olemas v\u00f5itlemiseks, isegi kui lahingu tulemus on selle vastu".
Vastupanuks ettevalmistumine
Samal ajal kui piiril paiknev Araabia armee kuningas Faisali k\u00e4sul laiali saadeti, taandus, liikus Prantsuse armee kindral Gouraud' k\u00e4sul edasi. Kui kindral Gouraud'lt selle kohta k\u00fcsiti, vastas ta, et Faisali telegramm, mis kinnitas ultimaatumi tingimusi, j\u00f5udis temani p\u00e4rast 24-tunnise perioodi m\u00f6\u00f6dumist. Seega leidsid kuningas ja valitsus, et nende uute tingimustega n\u00f5ustumiseks polnud enam ruumi ja need l\u00fckati tagasi. Natsionalistlikud j\u00f5ud hakkasid inimesi kutsuma \u00fcles minema Maysalunisse vaenlase t\u00f5rjumiseks. Faisal kutsus taas S\u00fc\u00fcria natsionaliste \u00fcles moodustama tsiviilarmee, mis asendaks laiali saadetud armeed riigi kaitsmisel. Kohale tormas suur rahvahulk, relvastatud vanade vintp\u00fcsside, p\u00fcstolite, m\u00f5\u00f5kade ja isegi lingudega, et liituda armee j\u00e4\u00e4nustega, mida Al-Azma oli p\u00fc\u00fcdnud kokku panna enne ultimaatumile varem vastuseks antud laialisaatmisk\u00e4su t\u00e4itmist. Yusuf Al-Azma liikus edasi, juhtides korratut vabatahtlike rahvahulka koos v\u00e4ikese arvu ohvitseride ja s\u00f5duritega. Tema ja ta abiline asusid teele kuningliku palee poole, et paluda kuningas Faisalilt luba rindele minna.
Polnud muud valikut, kui pidada ebav\u00f5rdset lahingut Prantsuse armee vahel, mis oli varustatud uusimate moodsate relvadega ja kuhu kuulus 9000 s\u00f5durit ning mida juhtis kindral Goubet, \u00fche ristis\u00f5dijate juhi lapselaps, kes tuli meie riiki 1147. aastal Teise ristis\u00f5ja ajal vallutama, ning 8000 s\u00f5duri vahel, kellest v\u00e4hemalt pooled olid vabatahtlikud, relvastatud vananenud relvadega ning kellel polnud tanke, lennukeid ega rasketehnikat ja keda juhtis Yusuf al-Azma.
Maysaluni lahing
23. juulil 1920 v\u00f5ttis Al-Azma Maysalunis armee juhtimise \u00fcle. Ta kohtus ohvitseridega, kes polnud oma demobiliseerimisk\u00e4sku t\u00e4itnud, ja teatas neile, et s\u00f5da on v\u00e4ltimatu. Ta k\u00e4skis k\u00f5igil v\u00e4gedel olla valmis r\u00fcndava vaenlase t\u00f5rjumiseks. Ta esitas oma \u00fclematele suuliselt oma kaitse-r\u00fcnnakuplaani, mis seisnes kaitseliini organiseerimises rinde keskel m\u00f5lemal pool teed (s\u00fcdames), kusjuures kerge\u00fcksused paigutati rinde paremale ja vasakule k\u00fcljele (parem ja vasak tiib), lisaks kohapeal valmistatud miinide paigutamisele piirkonda viivatele teedele...
Al-Azma v\u00f5ttis sisse positsioonid rinde juhtimiskeskuses, k\u00f5rgeimal k\u00fcnkal, kust avanes vaade kogu rindele. P\u00e4rast 24. kuup\u00e4eval hommikupalvuse sooritamist alustas ta ettevalmistusi lahinguks, mis kestis koidikust keskp\u00e4evani.
Kell \u00fcheksa algas lahing, kui Prantsuse suurt\u00fckiv\u00e4gi hakkas Araabia suurt\u00fckiv\u00e4ge \u00fcletama ning Prantsuse tankid hakkasid kaitseliini s\u00fcdames asuva Araabia rindejoone poole liikuma. Al-Azma lootis maetud miinidele, et nende tankide edasitungi peatada, kuid miinid ei t\u00e4itnud oma \u00fclesannet ega avaldanud mingit m\u00f5ju, seega tormas ta neid otsima ja leidis, et nende traadid olid l\u00e4bi l\u00f5igatud!
Prantslased suutsid saavutada eba\u00f5iglase v\u00f5idu t\u00e4nu oma suurele arvule ja v\u00f5imsale relvastusele ning vaatamata mud\u017eahiidide vaprusele araablaste v\u00e4\u00e4rikuse kaitsmisel.
Tema m\u00e4rtrisurm
Lahingu ajal, kui laskemoon sai otsa, laskus Al-Azma oma positsioonilt tee \u00e4\u00e4res, kus asus kiirlaskmisega Araabia kahur. Ta k\u00e4skis seersant Sadin Al-Madfa\u2019l l\u00e4henevate tankide pihta tulistada. \u00dcks suurt\u00fckiv\u00e4elane tulistas oma kahuriga Al-Azma pihta ja too langes m\u00e4rtrina. Tema ja tema k\u00f5rval olnud kahuriseersant andsid oma puhta hinge alla 24. juulil 1920 kell 10.30. Al-Azma hukkus m\u00e4rtrina Al-Karamahi lahingus, mille tulemus oli etteaimatav. Ta v\u00f5itles oma s\u00f5jav\u00e4elise au ja oma riigi au kaitsel. Tema elu ja riigi elu, mida ta kaitses, l\u00f5ppesid.
Lahing l\u00f5ppes p\u00e4rast 400 araabia s\u00f5duri m\u00e4rtrisurma, v\u00f5rreldes 42 surnu ja 154 haavatuga prantslaste seas.
Al-Azma maeti paika, kus ta m\u00e4rtriks hukkus, ja tema hauast Maysalunis on t\u00e4naseni saanud surematu rahvusliku ohverduse s\u00fcmbol, millele tuuakse igal aastal p\u00e4rgi kogu S\u00fc\u00fcriast.
Kui prantslased olid kontrolli alla saanud, saabus kindral Gouraud 1920. aasta augusti alguses \/ 1338. aastal Damaskusesse. Esimese asjana l\u00e4ks ta p\u00e4rast saabumist kangelase Saladin al-Ayyubi haua juurde ja p\u00f6\u00f6rdus tema poole sarkasmi ja uhkusega: \u201eOo Saladin, sa \u00fctlesid meile ristis\u00f5dade ajal, et oled idast lahkunud ega naase sinna enam, aga siin me oleme, tagasi. T\u00f5use p\u00fcsti ja n\u00e4e meid S\u00fc\u00fcrias!\u201c

Major Tamer Badri raamatust "Unustamatud juhid"\u00a0<\/span><\/h1>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

22 \u064a\u0646\u0627\u064a\u0631 2014 \u00a0 \u0627\u0644\u0634\u0647\u064a\u062f \u064a\u0648\u0633\u0641 \u0627\u0644\u0639\u0638\u0645\u0629\u0647\u0648 \u064a\u0648\u0633\u0641 \u0628\u0643 \u0628\u0646 \u0625\u0628\u0631\u0627\u0647\u064a\u0645 \u0628\u0646 \u0639\u0628\u062f \u0627\u0644\u0631\u062d\u0645\u0646 \u0622\u0644 \u0627\u0644\u0639\u0638\u064e\u0645\u0629. \u064a\u0646\u062a\u0645\u064a \u0625\u0644\u0649 \u0639\u0627\u0626\u0644\u0629 \u062f\u0645\u0634\u0642\u064a\u0647 \u0639\u0631\u064a\u0642\u0629\u060c \u0627\u0633\u062a\u0634\u0647\u062f \u0641\u064a \u0645\u0648\u0627\u062c\u0647\u0629 \u0627\u0644\u062c\u064a\u0634 \u0627\u0644\u0641\u0631\u0646\u0633\u064a \u0627\u0644\u0630\u064a \u062c\u0627\u0621 \u0644\u0627\u062d\u062a\u0644\u0627\u0644 \u0633\u0648\u0631\u064a\u0627 \u0648\u0644\u0628\u0646\u0627\u0646 \u062d\u064a\u062b \u0643\u0627\u0646 \u0648\u0632\u064a\u0631 \u0627\u0644\u062d\u0631\u0628\u064a\u0629 \u0644\u0644\u062d\u0643\u0648\u0645\u0629 \u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629 \u0641\u064a \u0633\u0648\u0631\u064a\u0627 \u0628\u0642\u064a\u0627\u062f\u0629 \u0627\u0644\u0645\u0644\u0643 \u0641\u064a\u0635\u0644 \u0627\u0644\u0623\u0648\u0644. \u0647\u0648 \u0623\u0648\u0644 \u0648\u0632\u064a\u0631 \u062d\u0631\u0628\u064a\u0629 \u0639\u0631\u0628\u064a \u064a\u062e\u0648\u0636 \u0645\u0639\u0631\u0643\u0629 \u0648\u064a\u0633\u062a\u0634\u0647\u062f \u0641\u064a\u0647\u0627.\u0646\u0634\u0623\u062a\u0647\u0648\u0644\u062f \u0627\u0644\u0634\u0647\u064a\u062f \u064a\u0648\u0633\u0641 \u0627\u0644\u0639\u0638\u0645\u0629 […]<\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":21860,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_seopress_robots_primary_cat":"","_seopress_titles_title":"","_seopress_titles_desc":"","_seopress_robots_index":"","inline_featured_image":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[115,184],"tags":[],"class_list":{"0":"post-21858","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-115","8":"category-184"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21858","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21858"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21858\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21860"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21858"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21858"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tamerbadr.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21858"}],"curies":[{"name":"t\u00f6\u00f6leht","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}