31. mai 2020

Eile, Koraani lugedes, peatusin suura Ibrahimi neljanda salmi juures: „Ja Me ei saatnud ühtegi sõnumitoojat peale oma rahva keele, et neile selgelt öelda. Seejärel eksitab Allah, keda tahab, ja juhatab, keda tahab. Ja Tema on Kõigeväelisem, Kõigetarkem.“
Kui ma seda salmi lugesin, valdas mind õudus ja ma lugesin seda mitu korda uuesti. Iga kord, kui ma seda lugesin, pidasin meeles, et Mahdi saab olema sõnumitooja. Minu ainus mure oli vastata küsimusele minu olukorra ja ülejäänud moslemite olukorra kohta, kes seda suurt viletsust pealt näevad. Kes on need, keda Ta eksitab ja keda juhib Kõigeväeline Jumal? Milline on tõenäosus, et Kõigeväeline Jumal juhib mind, kui Mahdi ilmub? Mina olen see, kes ütleb, et Mahdi saab olema sõnumitooja. Milline on tõenäosus, et Jumal juhib usklikke, et sõnumitoojad on lõppenud ja et Kõigeväeline Jumal ei saada enam teist sõnumitoojat?
Ilmselt on tulemus teada, kuid lõpuks on juhatus Kõigeväelise Jumala tahte läbi ja Ta annab selle oma sulaste seast, kellele soovib. Seega on Mahdi kutse, tema sõnum ja hoiatus suitsu piinast rahvale suureks katsumuseks. Mõned neist eksivad pärast juhatust ja mõnda neist juhatab Kõigeväeline Jumal.
Nagu üllas hadithis mainiti (Südamed on Tema kahe sõrme vahel, Ta pöörab neid, kuidas tahab), nii oo Allah, oo südamete pööraja, kinnita mu süda Oma usule.
Oo Allah, suurenda mu teadmisi ja ära lase mu südamel eksida pärast seda, kui Sa oled mind juhatanud.