Ma ei ole parim ega vapram ohvitser, nagu mõned teist arvavad.
On palju minust paremaid ohvitsere, lihtsalt asjaolud sundisid mind sulle näitama Olin tundmatu kõigile peale väga väheste revolutsionääride, kes kohtusid minuga meeleavaldustel enne Mohamed Mahmoudi sündmusi 2011. aastal. Oleksin võinud teile tundmatuks jääda, kui oleksin tööl olnud. Ma poleks sel ajal Mohamed Mahmoudi sündmustes osalenud, seega oleksin teile näidanud. See on minuga kuhjunud asjaolude kogum, mis pani teid mind tundma. Need asjaolud oleksid võinud juhtuda mõne teise ohvitseriga, seega tunneksite teda, mitte mind. 25. jaanuarist kuni tagasiastumiseni teenisin ma Lääne-kõrbe kauges piirkonnas ja ma vaevu teadsin, mis Tahriri väljakul toimus. Kui ma nägin, mis Kameli lahingus toimus, tahtsin ma alla minna ja teiega koos väljakut kaitsta, aga transport oli sel ajal peatatud, seega ei saanud ma sel ajal Kairosse reisida. 8. aprillil kavatsesin teatada oma liitumisest revolutsiooniga, aga see ei juhtunud mu naise haiguse tõttu. Muhammad Mahmoudi sündmuste puhul, kui kokkupõrked oleksid päeva või kahe pärast lakanud, poleks ma oma ühinemisest teiega teatanud, aga ma teatasin oma ühinemisest pärast kokkupõrgete alguse neljandat päeva.
Kokkuvõte
Revolutsioonisündmuste ajal tekkisid asjaolud, mis panid mind teile ilmuma. Ma võisin ilmuda revolutsiooni alguses või pärast Mohamed Mahmoudi sündmusi ja need asjaolud võisid juhtuda ka teiste ohvitseridega.
Ebaõiglusest vaikimise ja ebaõiglase valitseja ees tõe rääkimise vahel on väga õhuke piir. See on nagu õhuke piir meeleavalduste tagumistesse ridadesse jäämise ja rindele liikumise ning kuulide ja surmaga silmitsi seismise vahel. See peen piir on üks sinu omadest, mille sa võid vahel ületada, aga mitte kogu aeg. Ma ületasin selle piiri teatud hetkel ja teatud asjaoludel, mis oleks võinud juhtuda minust paremate ohvitseridega.
Taas kord on minust paremaid ohvitsere ja ma olen selles kindel, aga asjaolud sundisid mind ühel päeval teie ette ilmuma.