Alija Izetbegovic
Bosnia ja Hertsegoviina Vabariigi esimene president pärast serblaste ristisõdijate poolt 1990. aastate alguses Bosnia moslemite vastu peetud hävitussõja lõppu eesmärgiga nad hävitada.
Ta sündis Bosnia linnas Bosana Krupas (Bosnia on üks endise Jugoslaavia Föderatsiooni vabariikidest, mis lagunes Horvaatiaks, Serbiaks, Bosniaks ja Montenegroks) pika islami ajalooga peres ning tema perekonnanimi ulatub tagasi Türgi kohalolekuni Bosnias.
Ta õppis Sarajevo koolides ja lõpetas Sarajevo Ülikooli õigusteaduskonna.
Ta töötas 25 aastat õigusnõunikuna, seejärel läks pensionile ja pühendus uurimistööle ja kirjutamisele.
Oma aktivismi tõttu moslemite teenimisel oma riigis kiusati teda kommunistlikul ajal taga ja vangistati mitu korda.
Ta juhtis Bosnia rahvast nende iseseisvuse kaitsmisel. Ta juhtis vägivaldset ja vaprat vastupanu Serbia sissetungile Bosniasse, mille käigus moslemid kannatasid ajaloos enneolematute massimõrvade ja tapmiste all, sealhulgas Srebrenica veresaunas.
Poliitilisel tasandil juhtis ta Läänega vaevalisi ja keerulisi läbirääkimisi, et säilitada Bosnia õigused vaba riigina... kuni see saavutati (Daytoni lepinguga).
Izetbegovic oli Bosnia ja Hertsegoviina president aastatel 1990–1996 ning Bosnia presidendi kantselei liige aastatel 1996–2000.
Ta suri 19. oktoobril 2003 78-aastaselt ja maeti Bosnia ja Hertsegoviina pealinna Sarajevosse.