Major Tamer Badr on islami mõtte, poliitika, sõjanduse ja ajaloo küsimuste kirjanik ja uurija ning Egiptuse relvajõudude endine ohvitser. Ta osales Egiptuse revolutsioonis ja mängis võtmerolli järgnenud revolutsioonilises liikumises, võttes selge seisukoha riigis toimunud poliitiliste sündmuste kohta.
Oma poliitiliste seisukohtade ja 17-päevase istumisstreigi tõttu Tahriri väljakul Mohamed Mahmoudi sündmuste ajal 2011. aasta novembris kiusasid teda taga julgeolekujõud ja seejärel arreteerisid Egiptuse sõjaväeluure liikmed Tahriri väljakul. Ta mõisteti sõjaväekohtus süüdi ning vangistati aastaks sõjaväeluure vanglasse ja seejärel sõjaväevanglasse. Seejärel saadeti ta sõjaväeteenistusest erru 2015. aasta jaanuaris.
Intellektuaalsel tasandil on major Tamer Badril kaheksa publikatsiooni. Ta keskendus religioossete, sõjaliste, ajalooliste ja poliitiliste küsimuste uurimisele ijtihadi vaatenurgast, esitades uusi teadmisi, mis tekitasid intellektuaalsetes ringkondades laialdast arutelu. Nendest pingutustest oli tähelepanuväärseim tema raamat "Oodatud sõnumid", milles ta arutles prohveti ja sõnumitooja erinevuse üle. Ta väitis, et prohvet Muhamed (rahu ja õnnistus olgu temaga) on prohvetite pitser, nagu on mainitud Pühas Koraanis, kuid mitte tingimata sõnumitoojate pitser. Ta tugines oma argumendis Koraani tõenditele ja hadithidele, mis tema arvates toetasid tema argumenti, mis tekitas raamatu toetajate ja vastaste vahel märkimisväärset poleemikat, eriti traditsioonilistes usuringkondades.
Tamer Badr kohtas oma intellektuaalsete ettepanekute pärast laialdast kriitikat ning tema raamatut "Oodatud kirjad" peeti islami peavoolu mõtteviisist kõrvalekaldumiseks. Vaatamata vastuoludele jätkas ta uurimistööd ja kirjutamist religioossete ja poliitiliste reformide teemadel, rõhutades religioossete tekstide uuesti lugemise olulisust uue metoodika abil, mis on kooskõlas tänapäevaste arengutega.
Lisaks mõttehuvile on Tamer Badril reformistlik nägemus poliitikas. Ta usub, et õiglase ühiskonna loomine nõuab poliitiliste ja religioossete süsteemide põhjalikku ülevaatamist ning vajadust murda intellektuaalne stagnatsioon, mis takistab islami ühiskondade arengut. Vaatamata väljakutsetele, millega ta on silmitsi seisnud, jätkab ta oma visioonide esitamist oma kirjutiste ja artiklite kaudu, uskudes, et intellektuaalne dialoog on parim viis soovitud muutuse saavutamiseks.