Viini piiramine
ja riigireetmine

Austraalia terrorist kirjutas vintpüssile, millega ta mošees 49 relvastamata moslemit tappis: „Vienna 1683.“ Loomulikult ei teadnud 90% moslemitest, kes neid sõnu lugesid, mida need tähendasid. Seega lugegem teemat „Vienna 1683“ ja miks see Austraalia terrorist selle oma vintpüssile kirjutas.

Viini lahing toimus 20. ramadaanil 1094 AH / 12. septembril 1683 pKr. Pärast seda, kui Osmani impeerium oli Viini kaks kuud piiranud, murdis lahing Osmani impeeriumi ülemvõimu Euroopas, kui Poola, Saksa ja Austria väed eesotsas Poola kuninga Jan III Sobieskiga võitsid lahingu Osmani armee üle, mida juhtis suurvisiir Kara Mustafa, Osmani vägede ülemjuhataja.

Osmanite impeerium ja Viin
Viini vallutamine oli pikka aega olnud Osmanite sultanite unistus, arvestades selle strateegilist tähtsust kaubandus- ja transporditeede kontrollimisel Euroopa südames. Iga kord olid Osmanite impeerium rahul Viini müüride alt naasmisega, olles saavutanud rikkuse ja võib-olla ka uusi osi Ida- või Kesk-Euroopast Austria impeeriumiga sõlmitud lepingute alusel.
Esimene piiramine toimus Suleiman Suure ajal, poolteist sajandit varem, pärast seda, kui ta oli pärast ungarlaste üle kohutavas Mohács'i lahingus võitu Euroopasse tunginud. Suure armeed sisenesid Ungari pealinna Budapesti 3. Dhu al-Hijjah'l 932 AH / 10. septembril 1526 pKr, muutes (Mührestani) järjekordseks Osmanite provintsiks ja kehtestades Osmanite absoluutse kontrolli Kesk- ja Ida-Euroopas.
1683. aastal piirasid türklased teist korda Viini, kuid krahv Starhamberg suutis türklased Kahlenbergi mäe lahingus tagasi tõrjuda. Seejärel vallutasid nad Budapesti Osmani impeeriumilt tagasi 1686. aastal, pärast 145 aastat Osmanite kontrolli Budapesti üle.

Enne lahingut
Saksamaa konkureeris Ungaris ja Slovakkias Osmanitega ning Osmani suurvesiir oli hõivatud mõttega anda võimas löök, et peatada Saksamaa sekkumine Ungari asjadesse. Kara Mustafa paša veenis Osmani sultanit Mehmed IV-st ja keiserlikku diivanit (ministrite nõukogu) Saksamaale sõda kuulutama. Suurvesiir Ahmed paša Köprülü asus teele Edirnest ja saabus Ungarisse suure, umbes 120 000 sõdurist koosneva armee eesotsas, mis oli varustatud kahurite ja laskemoonaga, mis oli paigaldatud 60 000 kaamelile ja 10 000 muulale. Ta sisenes Slovakkiasse, hävitades kõik oma teel olevad sõjaväekindlustused, suundudes Nohzeli lossi poole, mis asub Budapestist loodes, umbes 110 km Viinist idas ja 80 km Bratislavast. Sakslased olid selle kindlustanud, muutes selle äärmiselt kindlustatuks, saades üheks Euroopa tugevaimaks kindluseks. Osmani armee alustas piiramist 13. Muharramil 1074 AH / 17. augustil 1663 pKr.
Osmanite piiramine lossile kestis 37 päeva, sundides lossi garnisoni komandöri nõudma selle alistumist. Suurvesiir nõustus sellega tingimusel, et garnison evakueerib lossi ilma relvade ja laskemoonata. See kampaania tekitas Euroopas tohutu kära, külvates hirmu ja paanikat kõigi kuningate südametesse. Pärast selle suure lossi alistumist alistus umbes 30 Austria lossi Osmanite armeele.
See suur vallutus viis Ahmed Köprülü oma armeedega edasitungini, vallutades Kesk-Euroopas Moraavia (Tšehhoslovakkias) ja Sileesia piirkonnad.

Sõjanõukogu
Suurvesiir Kara Mustafa paša kutsus oma armees kokku sõjanõukogu ja teatas, et vallutab Viini ning dikteerib seal oma tingimused Saksamaale. Ta ütles, et Yangkale vallutamine – linn, mida peetakse Viini võtmeks ja mis asub Viinist 80 km ida pool Rabi jõe läänekaldal – ei alista Saksamaad ega takista tal sekkumast Ungari asjadesse.
Kara Mustafa paša otsus tekitas ministrite seas segadust ja poleemikat. Minister Ibrahim paša vaidles vastu, väites, et sultan Mehmed IV soov oli vallutada Yangkala ja rünnata Kesk-Euroopat Osmani komandobrigaadidega ning et Viini vastane kampaania toimub tõenäoliselt järgmisel aastal. Kara Mustafa paša vastas, et sellise tiheduse ja tugevusega armeel on raske uuesti kokku tulla ning et see asi nõuab sakslastele tugevat ja otsustavat lööki, vastasel juhul veniks sõda nendega pikale, eriti kuna Saksamaa oli sõlminud Prantsusmaaga rahulepingu ja oli lääneküljel kindel, ning et keiser Leopold oli Poola kuninga Sobieskiga kokku leppinud Padoli piirkonna taastamises ja et Veneetsia tuleb sellesse lepingusse lisada ning seega liituksid Venemaa ja ülejäänud Euroopa riigid selle kristliku liiduga koos Saksamaaga. See eeldas selle äsja tekkinud liidu purustamist ja hävitamist sel aastal, vastasel juhul veniks sõda teadmata ajaks.

Euroopa seisukoht
Euroopa suurriigid kiirustasid Viini langemisest päästma. Paavst kuulutas välja ristisõja Osmanite vastu ja käskis Poola kuningal Sobieskil oma lepingu Osmanitega murda. Samuti käskis ta Saksimaa ja Baieri Saksa vürstidel, kes olid Euroopa lähimad vürstid, võimalikult kiiresti Viini suunduda. Poola, Saksamaa ja Austria Euroopa armeed kogunesid, kokku 70 000 sõdurit. Lotringi hertsog jättis üldise juhtimise Poola kuningale Jan III Sobieskile. Nende ettevalmistused lõppesid reedel, 11. septembril, pärast seda, kui nad tundsid, et Viini langemine on vaid mõne päeva kaugusel. Seetõttu otsustasid eurooplased jõuga ületada Osmanite kontrolli all oleva Doni silla, olenemata kuludest, kuna varusid ei saanud Viini toimetada ilma seda silda ületamata.

reetmine
Kara Mustafa oli paigutanud Krimmi valitseja Murad Karay juhitud suure Osmanite väe Doni silla juurde, mis oli ainus läänest Viini viiva tee, et takistada eurooplaste edasitungi. Murad Karay käskis silla vajadusel õhku lasta.
Siin juhtus midagi sellist, mida keegi, ei osmanid ega eurooplased, polnud osanud oodata. Murad Karay pani toime suure islami ja moslemite reetmise, lubades eurooplastel silda ületada ilma võitluseta. See oli tingitud tema vihkamisest ja vaenulikkusest Kara Mustafa vastu. Mustafa paša vihkas Murad Karayt ja kohtles teda halvasti. Murad seevastu uskus, et Mustafa paša ebaõnnestumine Viinis viib tema langemiseni võimult ja juhipositsioonilt. Sellele reetlikule juhile ei tulnud pähegi, et Osmanite kaotus Viinile muudab maailma ajaloo käiku. Seetõttu otsustas Murad jääda pealtvaatajaks, samal ajal kui Euroopa väed ületasid Donya silla, et murda Viinile kehtestatud piiramisrõngas, ilma sõrmegi liigutamata. Lisaks oli Osmanite armees ministreid ja beisid, kes ei tahtnud, et Kara Mustafa paša vallutaks Viini, kus sultan Suleiman Suur oli läbi kukkunud.

Otsustav lahing
Laupäeval, ramadani 20. kuul 1094 AH / 12. septembril 1683 pKr kohtusid kaks armeed Viini müüride ees. Eurooplased olid õnnelikud, et olid ületanud Donna silla ilma ühegi veretilgata. Osmani armee oli hämmastunud, nähes eurooplasi pärast Donna silla ületamist enda ees. Mustafa paša algatas aga vasturünnaku, kus osales suurem osa tema vägedest ja osa eliitjanissaridest, et linna tungida. Türgi väejuhid kavatsesid Viini enne Jan III Sobieski saabumist okupeerida, kuid aeg sai otsa. Sel ajal valmistasid sõjaväeinsenerid ette veel ühe suure ja viimase plahvatuse, et linnale juurdepääs tagada. Samal ajal kui türklased oma töö kiiruga lõpetasid ja tunneli sulgesid, et plahvatust tõhusamaks muuta, avastasid austerlased pärastlõunal koopa. Üks neist sisenes tunnelisse ja tegi plahvatuse kahjutuks just õigel ajal.
Teine suur reetmine leidis aset Osmani armee parempoolse tiiva ülema Oglu Ibrahimi poolt, kui ta lahinguväljalt lahkus. Sellel lahkumisel oli suurim mõju Osmanite lüüasaamisele. Kara Mustafa suutis lahinguväljalt organiseeritult lahkuda ja tagasiteel hukkas Kara Mustafa nii Murad Karay kui ka Oglu Ibrahimi, kuid see ei aidanud teda sultan Mehmed IV juures, kes käskis ta hukata.
Võitlustes hukkus umbes 15 000 Osmani meest ja ligi 4000 eurooplast. Osmani armee võttis taganemise käigus endaga kaasa 81 000 vangi ning 59 päeva kestnud piiramine lõppes.

Lahingu tulemused
Osmanite lüüasaamine Viini müüride juures oli pöördepunkt nii Osmanite kui ka Euroopa ajaloos. Viini lahingus kaotas Osmani impeerium oma hoo rünnakuteks ja Euroopasse laienemiseks. Kaotus tähistas ummikseisu Osmanite ajaloos. Järgnevatel sajanditel liikusid kristliku liidu armeed, et vallutada osi Osmanite territooriumist Euroopas.

Miks me olime suurepärased
Tamer Badri raamat (Unustamatud päevad... Olulised leheküljed islami ajaloost)