Kui autentne on hadith: „Sõnum ja prohvetikuulutus on ära lõigatud; pärast mind ei ole sõnumitoojat ega prohvetit...“?

21. detsember 2019

Üks sagedasemaid kommentaare ja sõnumeid, mida ma saan

Sõnum ja prohvetikuulutus on ära lõigatud, seega ei ole pärast mind sõnumitoojat ega prohvetit, aga head sõnumid, moslemi mehe nägemus, on osa prohvetikuulutusest.
Jutustaja: Anas bin Malik | Jutustaja: Al-Suyuti | Allikas: Al-Jami` Al-Saghir
Lehekülg või number: 1994 | Hadithi õpetlase otsuse kokkuvõte: Autentne

Ma peaksin sellele kommentaarile vastama – selle autori arvates ma ignoreerisin seda oma raamatus „Oodatud sõnumid“, milles ma mainisin sõnumitooja tulekut –, justkui oleksin ma piisavalt rumal, et avaldada 400-leheküljeline raamat ja mitte mainida sellist hadithi, nagu see, mille tema mulle tõi, justkui oleks ta toonud mulle lõpliku argumendi, mis lükkab ümber minu raamatus öeldu.

Ja et teile selgeks teha kannatuste ulatus, mida ma oma raamatu kirjutamise ajal läbi elasin, et uurida iga väikest asja, mis selle raamatu uurimistöö käigus minu teel seisis, vastan sellele küsimusele ainult sellega, mis on minu raamatus öeldud, ja et te mõistaksite, et ma ei suuda vastata igale küsimusele, mis mulle kommentaari või sõnumi kaudu esitatakse, nagu ma teile ütlesin, ei suuda ma 400 lehekülge lühendada iga sõbra jaoks, kes ei taha raamatut lugeda ja ei taha tõde otsida.

Mis puutub selle küsimuse vastust, siis mainisin seda teises peatükis (Prohvetite pitser, mitte Sõnumitoojate pitser) leheküljelt 48 kuni leheküljeni 54 (7 lehekülge, mida ei saa Facebooki kommentaaris kokku võtta). Mul kulus selle hadithi uurimiseks ja analüüsimiseks palju päevi, sest see hadith on ainus argument, millele juristid toetuvad, et tõestada, et prohvet (Jumal õnnistagu ja andku talle rahu) ei ole mitte ainult Püha Koraanis mainitud prohvetite pitser, vaid nad lisasid sellele ka, et ta on Sõnumitoojate pitser.

Vastasin selle hadithi autentsusele järgmiselt:

 Kui autentne on hadith: „Sõnum ja prohvetikuulutus on ära lõigatud; pärast mind ei ole sõnumitoojat ega prohvetit...“?

Need, kes usuvad põhimõttesse, et pärast meie prohvet Muhamedi (rahu ja õnnistus olgu temaga) pole ühtegi sõnumitoojat, klammerduvad hadithi külge, mis väidab, et pärast teda pole ühtegi sõnumitoojat, nagu imaam Ahmad lisas oma Musnadisse, nagu ka al-Tirmidhi ja al-Hakim. Al-Hasan ibn Muhammad al-Za’farani rääkis meile, ‘Affan ibn Muslim rääkis meile, ‘Abd al-Wahid, mis tähendab ibn Ziyad, rääkis meile, al-Mukhtar ibn Fulful rääkis meile, Anas ibn Malik (olgu Allah temaga rahul) ütles meile: Allahi sõnumitooja (rahu ja õnnistus olgu temaga) ütles: „Sõnum ja prohvetlus on lõppenud, seega pole pärast mind ühtegi sõnumitoojat ega prohvetit.“ Ta ütles: „See oli inimestele raske.“ Ta ütles: „Aga on olemas head sõnumid.“ Nad küsisid: „Mis on head sõnumid?“ Ta ütles: „Moslemi unistus, mis on osa prohvetlusest.“ Al-Tirmidhi ütles: „Sellel teemal on jutustusi Abu Hurayrah'lt, Hudhayfah ibn Asidilt, Ibn ‘Abbasilt, Umm Kurzilt ja Abu Asidilt. Ta ütles: „See on hea, autentne ja haruldane hadith sellest al-Mukhtar ibn Fulfuli jutustusahelast.”“
Kontrollisin selle hadithi jutustajaid, et kinnitada selle autentsust, ja leidsin, et nad kõik on usaldusväärsed, välja arvatud (Al-Mukhtar bin Falfel) ( ), kuna rohkem kui üks imaam kinnitas tema autentsust, näiteks Ahmad bin Hanbal, Abu Hatim Al-Razi, Ahmad bin Saleh Al-Ajli, Al-Mawsili, Al-Dhahabi ja Al-Nasa’i. Abu Dawud ütles tema kohta: (Temas pole midagi halba) ja Abu Bakr Al-Bazzar ütles tema kohta: (Ta on hadithides usaldusväärne ja nad aktsepteerisid tema hadithi).
Abu al-Fadl al-Sulaymani mainis teda nende seas, kes on tuntud oma kummaliste jutustuste poolest, ja Ibn Hajar al-Asqalani võttis tema olukorra kokku raamatus „Taqrib al-Tahdhib” (6524) ja ütles: (Ta on tõene, kuid tal on mõningaid vigu).
Abu Hatim bin Hibban Al-Busti mainis teda teoses „Al-Thiqat” (5/429) ja ütles: (Ta teeb palju vigu).
Ibn Hajar al-Asqalani raamatu „Tahdhib al-Tahdhib“ 10. osas ütles ta al-Mukhtar bin Falfeli kohta: (Ma ütlesin: Tema kõne ülejäänud osas on palju vigu ja teda mainiti ühes lõigus, mille al-Bukhari Anase autoriteedil põhinevates ütlustes peatas, ning Ibn Abi Shaybah seostas seda Hafs bin Ghiyathi autoriteediga. Ma küsisin... orjade ütluste kohta ja ta ütles, et see on lubatud. Al-Sulaymani rääkis temast ja arvas ta koos Iban bin Abi Ayyashi ja teistega Anase autoriteedil kummaliste asjade jutustajate hulka. Abu Bakr al-Bazzaz ütles, et tema hadith on usaldusväärne ja nad aktsepteerisid tema hadithi.)

Ibn Hajar al-Asqalani teoses Taqrib al-Tahdhib on jutustajate auastmed ja tasemed järgmised:

1. Kaaslased: Ma ütlen seda selgesõnaliselt nende auks.
2. See, kes rõhutas oma kiitust kas teoga: nagu kõige usaldusväärsem inimene või kirjeldust verbaalselt korrates: nagu usaldusväärne, usaldusväärne või tähenduses: nagu usaldusväärne, meeldejätja.
3. Keegi, keda kirjeldatakse usaldusväärse, osava, töökindla või õiglasena.
4- See, kellel on kolmandast astmest veidi puudu ja seda näitab: tõene või temaga pole midagi valesti või temaga pole midagi valesti.
5 – See, kes on veidi alla nelja-aastane ja see viitab ausale inimesele, kellel on halb mälu, või ausale inimesele, kes teeb vigu, omab illusioone või teeb vigu või muutub hiljem. See hõlmab ka kedagi, keda süüdistatakse mingisuguses uuenduses, näiteks šiiismis, ettemääratuses, ebajumalakummardamises, irja’is või laimus, koos jutlustaja ja teiste selgitustega.
6- See, kellel on vaid vähe hadithit ja pole tõendeid, et tema hadithist tuleks sel põhjusel loobuda, ja seda näitab sõnastus: vastuvõetav, kui seda järgitakse, vastasel juhul on hadith nõrk.
7- See, keda on jutustanud rohkem kui üks inimene ja keda ei ole dokumenteeritud ning kellele viidatakse sõnaga: varjatud või tundmatu.
8- Kui selles puudub usaldusväärse allika dokumentatsioon ja selles on nõrkuse väljendus, isegi kui seda ei selgitata, ja seda tähistab sõna: nõrk.
9- Teda ei jutustanud rohkem kui üks inimene ja teda ei usaldatud ning tema kohta kasutatakse sõna: tundmatu.
10. See, kes pole sugugi usaldusväärne ja on sellegipoolest mingi puuduse tõttu nõrgestatud ning seda näitab: hüljatud või hüljatud hadith või nõrk hadith või langenud.
11 - Keda süüdistati valetamises.
12 - Kes nimetas seda valetamiseks ja väljamõeldiseks?

 

Al-Mukhtar ibn Falfeli peetakse üheks viiendast prohvetliku hadithi jutustajate klassist, kuhu kuuluvad ka nooremad järgijad. Tema staatus hadithi rahva ja kriitika ning autentsuse õpetlaste seas ning elulooraamatutes peetakse teda usaldusväärseks, kuid tal on mõningaid vigu.

Ibn Hajar ütles Fath al-Baris (1/384): „Mis puutub vigadesse, siis mõnikord teeb jutustaja neid palju ja mõnikord vähe. Kui teda kirjeldatakse paljude vigade tegijana, peaks ta uurima, mida ta jutustas. Kui ta leiab, et see on tema enda või kellegi teise jutustatud mõnest muust jutustusest kui see, mida kirjeldatakse vigasena, siis on teada, et toetutakse algsele hadithile, mitte sellele konkreetsele jutustusahelale. Kui see leitakse ainult tema jutustusahela kaudu, siis on see viga, mis nõuab kõhklust selle laadi autentsuse hindamisel ja Sahihis pole midagi sellist, kiitus olgu Allahile.“ Ja kui seda kirjeldatakse väheste vigadega, nagu öeldakse: „Tal on halb mälu, tema esimesed vead on tema vead“ või „Tal on kummalisi asju“ ja muud sellised väljendid: siis on selle kohta langetatud otsus sama, mis eelmise kohta langetatud otsus.“
Šeik Al-Albani, kes kinnitas Al-Mukhtar bin Falfeli hadithi autentsust, ütles jutustaja elulooraamatus Da’if Sunan Abi Dawud (2/272): „Al-Hafiz ütles: (Ta on usaldusväärne, kuid tal on mõningaid vigu). Ma ütlesin: Seega võib temasuguse inimese hadithi pidada heaks, kui ta sellega vastu ei räägi.“
Šeik Al-Albani ütles teoses „As-Silsilah As-Saheehah” (6/216): „Selle edastas ainuisikuliselt Imran bin Uyaynah ja tema mälu kohta on esitatud kriitikat. Al-Hafiz viitas sellele, öeldes: (Ta on usaldusväärne, kuid tal on mõningaid vigu); seega pole tema hadithi autentsuse kinnitamine vastuvõetav ja piisab, kui ta seda parandab, kui ta sellega ei vaidle.”

Välja arvatud see mainitud hadith, milles on lahkarvamus („Pärast mind ei tule ühtegi sõnumitoojat“) ja mille jutustas Al-Mukhtar bin Falfel, jutustas selle seltskond kaaslasi prohveti staatuse erandi kohta ilma unenägude hadithe saatmata. See hadith on mutawatir ning sellel on mitu aspekti ja sõnastust, mis ei sisalda fraasi („Pärast mind ei tule ühtegi sõnumitoojat“), sealhulgas järgmised jutustused:

1. Imam Al-Bukhari (Jumal halastagu tema peale) on oma sahihis Abu Huraira (Jumal olgu temaga rahul) autoriteedil öelnud: „Ma kuulsin Jumala Sõnumitoojat (Jumal õnnistagu ja andku talle rahu) ütlevat: „Ettekuulutustest ei ole jäänud muud järele kui head sõnumid.“ Nad küsisid: „Mis on head sõnumid?“ Ta vastas: „Hea unenägu.“
Jumal halastagu tema peale, lisas ta „Al-Muwattasse“ peatüki sõnastusega: „Kui ta lõunapalve lõpetas, küsis ta: „Kas keegi teist nägi eile öösel und? ... ?“ Ja ta ütles: „Pärast mind ei jää ennustusest järele midagi peale õige unenäo.““
Selle jutustasid Maliki autoriteedil imaam Ahmad oma Musnadis, Abu Dawood ja Al-Hakim oma Mustadrakis.
2 – Imam Ahmad lisas oma Musnadisse ja imaam Muslim oma Sahihisse Ibn Abbase (olgu Jumal temaga rahul) hadithi, kes ütles: „Jumala sõnumitooja (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) tõstis eesriide, kui inimesed seisid ridades Abu Bakri taga, ja ütles: „Oo inimesed, prohvetluse headest sõnumitest on veel midagi järel peale õiglase nägemuse, mida moslem näeb või mis talle näidatakse...“
Muslimi jutustuses sõnadega (Jumala Sõnumitooja, õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu, eemaldas loori), kui ta pea oli haiguse ajal, millesse ta suri, sidemega kaetud, ütles ta kolm korda: "Oo Jumal, kas ma olen edastanud sõnumi?" Prohvetiks olemise headest sõnumitest on alles vaid nägemus, mida õiglane sulane näeb või mis talle nähakse..."
Seda jutustas Abd al-Razzaq oma teostes Musannaf, Ibn Abi Shaybah, Abu Dawud, al-Nasa’i, al-Darimi, Ibn Majah, Ibn Khuzaymah, Ibn Hibban ja al-Bayhaqi.
3. Imam Ahmad (Jumal halastagu tema peale) ja tema poeg Abdullah (Zawa’id al-Musnad) on Aisha volitusel (Jumal olgu temaga rahul) öelnud, et prohvet (Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu) ütles: „Prohvetiametist ei jää pärast mind järele midagi peale heade uudiste.“ Nad küsisid: „Mis on head uudised?“ Ta vastas: „Hea unenägu, mida inimene näeb või mis talle on nähtud.“
4. Imam Ahmad lisas oma Musnadi ja Al-Tabarani Abu Al-Tayyibi (olgu Allah temaga rahul) autoriteedile tuginedes: Allahi Sõnumitooja (rahu ja õnnistus olgu temaga) ütles: „Pärast mind ei ole ühtegi ennustust peale heade sõnumite.“ Öeldi: „Mis on head sõnumid, oo Allahi Sõnumitooja?“ Ta vastas: „Hea unenägu“ või ta ütles: „Õige unenägu.“
5. Al-Tabarani ja Al-Bazzar jutustasid Hudhayfah ibn Asidi (olgu Allah temaga rahul) autoriteedil, kes ütles: Allahi Sõnumitooja (rahu ja õnnistus olgu temaga) ütles: „Ma olen läinud ja pärast mind ei ole ühtegi ennustust peale heade uudiste.“ Öeldi: „Mis on head uudised?“ Ta ütles: „Õige unenägu, mida näeb õige mees või mis talle on nähtud.“
6- Imam Ahmad, Al-Darimi ja Ibn Majah jutustasid Umm Kurz Al-Kaabiyyahi autoriteedil (Jumal olgu temaga rahul), et prohvet (Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu) ütles: „Hea sõnum on läinud, aga hea sõnum jääb.“
7- Imam Malik jutustas Al-Muwatta’s Zayd ibn Aslami ja Ata’ ibn Yasari (olgu Allah temaga rahul) põhjal, et Allahi Sõnumitooja (rahu ja õnnistus olgu temaga) ütles: „Pärast mind ei jää järele midagi ettekuulutustest peale heade uudiste.“ Nad küsisid: „Mis on head uudised, oo Allahi Sõnumitooja?“ Ta ütles: „Õige unenägu, mida õiglane inimene näeb või mis talle näidatakse, on üks osa ettekuulutuse neljakümne kuuest osast.“ See on mursali hadith usaldusväärse edastusahelaga.
Lisaks on hadithid, mis käsitlevad unenägusid, mis on osa prohvetiks olemisest, sõnastuses väga erinevad. Mõned jutustused defineerivad unenägusid kui ühte kahekümne viiest prohvetiks olemise osast, teised aga kui ühte seitsmekümne kuuest osast. Nende kahe jutustuse vahel on palju hadithe ja erinevad numbrid. Kui uurime unenägusid käsitlevaid hadithe, leiame numbrites erinevusi. Näiteks mõned jutustused väidavad: "Õige mehe hea unenägu on üks neljakümne kuuest prohvetiks olemise osast" [Bukhari: 6983]. Teine jutustus väidab: "Õige unenägu on üks seitsmekümnest prohvetiks olemise osast" [Muslim: 2265]. Veel üks jutustus väidab: "Moslemi unenägu on üks neljakümne viiest prohvetiks olemise osast" [Muslim: 2263]. On palju teisi jutustusi, mis mainivad selle prohvetiks olemise osa kohta erinevaid numbreid.

Vastuseks üllale hadithile, milles prohvet (rahu ja õnnistus olgu temaga) ütles: „Pärast mind ei ole ühtegi sõnumitoojat,“ pöördume terminoloogia õpetlaste arvamuse poole. Nad jagasid mutawatir hadithi järgmiselt: verbaalne mutawatir, mille sõnastus on mutawatir, ja semantiline mutawatir, mille tähendus on mutawatir.

1. Verbaalne sagedus: see, mida on korratud sõnastuses ja tähenduses.

Näide: „Kes iganes minu kohta meelega valetab, see istugu põrgus.“ Jutustanud al-Bukhari (107), Muslim (3), Abu Dawud (3651), al-Tirmidhi (2661), Ibn Majah (30, 37) ja Ahmad (2/159). Selle hadithi jutustasid enam kui seitsekümmend kaks kaaslast ja neist suur rühm, keda ei saa kokku lugeda.

2. Semantiline sagedus: see on olukord, kus jutustajad olid üldises tähenduses ühel meelel, kuid hadithi sõnastus erines.

Näide: Eestpalve hadith, mille tähendus on sama, aga sõnastus erinev, ja sama kehtib ka sokkide pühkimise hadithide kohta.

Nüüd tule minuga kaasa, mu moslemist vend, kui rakendame seda reeglit varem mainitud nägemusi käsitlevatele hadithidele, et teha kindlaks, kas nendes hadithides on verbaalne ja semantiline järjepidevus või mitte. Ja mil määral on fraas "Pärast mind ei ole ühtegi sõnumitoojat" tõene ülejäänud hadithide suhtes?

1. Kõigil neil hadithidel on moraalne edastusahel ja need on ühel meelel, et nägemused on osa ennustustest, mis tõestab nende autentsust ilma igasuguse kahtluseta.
2. Enamikus neis hadithides on sageli öeldud, et ennustusest ei jää midagi alles peale heade uudiste ja see viitab ka selle autentsusele.
3. Nägemusi käsitlevad hadithid erinesid prohvetikuulutuse osade arvu osas, kuid kõik olid ühel meelel, et nägemused on osa prohvetikuulutusest ja see on tõsi ning selles pole kahtlust. Erinevus seisnes aga selle osa kindlaksmääramises konkreetses ulatuses ning see erinevus on ebaefektiivne ega puuduta meid siin. See, kas nägemus on osa prohvetikuulutuse seitsmekümnest või neljakümne kuuest osast, ei anna meile mingit kasu. On teada, et kui hadithid erinevad oma sõnastuse poolest ja mõned neist ületavad teisi, kuid on sisult kõik ühel meelel, siis peetakse neid mutawatiriks tähenduse, mitte sõna poolest.
4- Eelmistes hadithides on suuline kordus, et prohvet (rahu ja õnnistus olgu temaga) on prohvetite ainus pitser ja see on kooskõlas Püha Koraani selgesõnalise tekstiga, seega pole ühelgi moslemil ruumi selle üle vaielda.
5- Ainsas hadithis, mida tsiteerivad need, kes usuvad, et Prohvet (rahu ja õnnistus olgu temaga) on Sõnumitoojate Pitser, mainitud fraasis ("Pärast mind ei tule ühtegi sõnumitoojat") ei ole verbaalset ega semantilist kordust. See fraas on lisaks teistes hadithides mainitule ja seetõttu ei ole see verbaalselt ega semantiliselt korduv, nagu eelmistes hadithides lugesite. Kas see fraas – mis ei ole verbaalselt ega semantiliselt korduv ja on vastuolus arvukate Koraani ja Sunna tekstidega, nagu me varem mainisime – väärib seda, et me sellest lähtume ohtliku uskumusega, et Prohvet (rahu ja õnnistus olgu temaga) on Sõnumitoojate Pitser? Kas õpetlased mõistavad selle fatwa ohtlikkuse ulatust, mis põhineb ühel hadithil, mille jutustajad kahtlevad, ja mille kaudu see põhjustab meie järeltulijatele suurt viletsust, kui Kõigeväeline Jumal saadab neile aja lõpus sõnumitooja, et hoiatada neid raske karistuse eest?
6- Nagu ma varem mainisin, hõlmab eelmainitud hadithi, mis sisaldab fraasi (Pärast mind ei ole ühtegi sõnumitoojat), edasiandmisahel (Al-Mukhtar bin Falful), kelle kohta Ibn Hajar Al-Asqalani ütles, et ta on tõemeelne, kuid tal on mõned vead, ja Abu Al-Fadl Al-Sulaymani mainis teda nende seas, kes on tuntud oma taunitavate hadithide poolest, ja Abu Hatim Al-Basti mainis teda ja ütles: "Ta teeb palju vigu." Niisiis, kuidas me saame ehitada suure fatwa ainuüksi selle hadithi põhjal, mis ütleb, et Prohvet (sallallahu wa sallam) on sõnumitoojate pitser..?! Kas tänapäeva moslemiteadlased kannavad moslemite koormat, kes valetavad tulevase sõnumitooja kohta, kuna nad jäävad oma fatwa juurde pärast seda, kui tõde on neile selgeks saanud..? Ja kas varasemate õpetlaste fatwad, kes tsiteerivad oma fatwasid ja kordavad neid ilma uurimiseta tänaseni, sekkuvad nende eest?

 

Tsitaadi lõpp
Loodan, et vabandate mind, et ma pärast seda teie küsimustele raamatu käsitluse kohta ei vasta, sest iga vastuse leidmine võtab kaua aega ja vastused kõigile teie küsimustele on raamatus olemas neile, kes soovivad tõeni jõuda. 
etET