Kokkuvõte sellest, mida mainiti peatükis prohvetite pitserist, mitte sõnumitoojate pitserist.

Kokkuvõte sellest, mida ma kuulsa reegli kehtetuse kohta mainisin: (Iga sõnumitooja on prohvet, aga mitte iga prohvet pole sõnumitooja)

Esiteks tahaksin rõhutada, et ma ei tahtnud kirjutada raamatut „Oodatud Sõnumid“ ja kui ma selle avaldasin, ei tahtnud ma selle sisu arutada. Ma tahtsin selle ainult avaldada. Kahjuks satun ma lahingutesse, aruteludesse ja vaidlustesse, millesse ma ei tahtnud astuda, sest ma tean väga hästi, et astun kaotavasse lahingusse. Lõppkokkuvõttes pole see minu lahing, vaid tulevase sõnumitooja lahing, keda inimesed eitavad ja süüdistavad hullumeelsuses, sest ta ütleb neile, et ta on Jumala sõnumitooja. Nad ei usu teda enne, kui on liiga hilja ja pärast miljonite inimeste surma selge suitsu leviku tagajärjel. Teisisõnu, minu raamatu tõesuse tõestamine ei toimu enne katastroofi toimumist ja tulevase sõnumitooja ajastul, keda Kõigeväeline Jumal toetab selgete tõenditega.
Oluline on see, et ma ei tahtnud astuda lahingutesse Al-Azhar Al-Sharifi õpetlastega ja korrata seda, mis juhtus minu vanaisa Sheikh Abdul Muttal Al-Saidiga, aga kahjuks mind sellesse lahingusse tõmmatakse. Siiski püüan ma seda nii palju kui võimalik vältida ja sellest taganeda, sest see pole minu, vaid tulevase sõnumitooja lahing.

Alustame siin ainsa ülla salmiga, mis kirjeldas meie isandat Muhamedi kui Jumala Sõnumitoojat ja prohvetite Pitserit, mitte Sõnumitoojate Pitserit: „Muhamed ei ole ühegi teie mehe isa, vaid ta on Jumala Sõnumitooja ja prohvetite Pitser.“ Selle salmi kaudu oleme kõik nõus, et meie isand Muhamed, rahu ja õnnistus olgu temaga, on prohvetite Pitser ja et islami seadus on lõplik seadus kuni kohtupäevani, seega seda ei muudeta ega tühistata kuni kohtupäevani. Minu ja teie vaheline lahkarvamus on aga selles, et meie isand Muhamed, rahu ja õnnistus olgu temaga, on ka Sõnumitoojate Pitser.
Selle vaidluse lahendamiseks peame teadma moslemiõpetlaste tõendeid selle kohta, et meie Meister Muhammad (rahu ja õnnistus olgu temaga) on Sõnumitoojate Pitser, mitte ainult Prohvetite Pitser, nagu on mainitud Koraanis ja Sunnas.
Ibn Kathir kehtestas kuulsa reegli, mis levis laialdaselt moslemiõpetlaste seas: „Iga sõnumitooja on prohvet, aga mitte iga prohvet pole sõnumitooja.“ See põhines üllal hadithil: „Sõnum ja prohvetlus on lõppenud, seega pole pärast mind ühtegi sõnumitoojat ega prohvetit.“ Olen kinnitanud, et see hadith ei ole tähenduse ja sõnastuse poolest mutawatir ning et üks selle hadithi jutustajatest liigitati teadlaste poolt tõeseks, kuid tal oli pettekujutlusi. Teised ütlesid, et see kuulub taunitavate hadithide hulka, seega ei ole kehtiv tema hadithi aktsepteerida ja me ei tohiks sellest tuletada ohtlikku uskumust, et prohvet (rahu ja õnnistus olgu temaga) on sõnumitoojate pitser.
Me tuleme siia selgitama tõendeid selle kuulsa õpetlaste poolt levitatud reegli kehtetuse kohta, millest on saanud reegel, mida ei saa arutada, sest selle reegli kehtetuks tunnistamine tähendab ka usu kehtetuks tunnistamist, et meie Meister Muhammed (rahu ja õnnistus olgu temaga) on Sõnumitoojate Pitser, nagu see reegel ütleb: (Iga Sõnumitooja on prohvet, aga mitte iga prohvet pole Sõnumitooja).
Aja kokkuhoiuks neile, kes soovivad kokkuvõtet ja lükkavad selle reegli ümber üheainsa salmiga Pühast Koraanist, tuletan teile meelde Jumala sõnu suuras Al-Hadžis: "Ja me ei saatnud enne teid ühtegi sõnumitoojat ega prohvetit." See salm on selge tõend selle kohta, et on ainult prohvetid ja on ainult sõnumitoojad ning sõnumitooja ei pea olema prohvet. Seega ei ole tingimuseks, et prohvetite pitser peab olema samal ajal ka sõnumitoojate pitser.
See kokkuvõte on mõeldud laiemale avalikkusele või neile, kes ei ole huvitatud pikkade raamatute või artiklite lugemisest, ning neile, kes ei mõistnud ja ei mõtisklenud eelmise salmi üle, ja teadlastele, kes usuvad Ibn Kathiri reeglisse, peaksid lugema järgnevat, et mõista selle reegli kehtetust mõnede tõendite abil, mida ma oma raamatus mainisin, aga mitte kõigi. Kes soovib rohkem tõendeid, peaks lugema minu raamatut, eriti esimest ja teist peatükki.
Kõige olulisem asi, mida minu raamatus lühidalt mainitakse, on see, et Kõigeväeline Jumal saadab ainult selliseid prohveteid nagu Jumala prohvet Aadam ja Idris, kellel on kaasas seadus, ja Ta saadab ka käskjalad ainult nagu need kolm käskjalat, keda mainitakse Surat Yasinis, kes ei tulnud raamatu ega seadusega, ja Kõigeväeline Jumal saadab ka käskjalad ja prohvetid nagu meie isand Mooses, rahu olgu temaga, ja meie isand Muhamed, Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu.

Selles peatükis mainisin, et sõnumitooja on keegi, kes saadetakse rahva juurde, kes on opositsioonis, ja prohvet on keegi, kes saadetakse rahva juurde, kes on ühel meelel.

Prohvet on keegi, kes on saanud ilmutuse uue seaduse või määrusega või mis täiendab eelmist seadust või tühistab mõned selle sätted. Näideteks on Saalomon ja Taavet, rahu olgu nendega. Nad olid prohvetid, kes valitsesid Toora järgi ja Moosese seadust ei asendatud nende ajal.
Kõigeväeline Allah ütles: „Inimkond oli üks kogukond ja seejärel saatis Allah prohvetid heade sõnumite toojateks ja hoiatajateks ning saatis koos nendega alla Pühakirja tões, et mõista kohut inimeste vahel selle üle, mille üle nad eriarvamusel olid.“ Siin on prohvetite roll olla heade sõnumite toojateks ja hoiatajateks ning samal ajal saadetakse neile alla seadus, st kuidas palvetada ja paastuda, mis on keelatud ja muud seadused.
Mis puutub sõnumitoojatesse, siis mõnel neist on ülesandeks õpetada usklikele Raamatut ja tarkust ning tõlgendada taevaseid pühakirju, mõned hoiatavad eelseisva piina eest ja mõned ühendavad mõlemad ülesanded. Sõnumitoojad ei too uut seadust.
Kõigeväeline Allah ütles: {Meie Issand, ja saada nende sekka sõnumitooja endi seast, kes loeb neile Sinu värsse ja õpetab neile Raamatut ja tarkust ning puhastab neid.} Siin on sõnumitooja roll Raamatut õpetada ja seda ma mainisin oma raamatus eraldi peatükis, et on olemas sõnumitooja, kelle roll on tõlgendada Koraani mitmetähenduslikke värsse ja neid, mille tõlgendused moslemiõpetlaste seas erinevad, vastavalt Kõigeväelisema Allahi sõnadele: {Kas nad ootavad midagi muud kui selle tõlgendust? Päev, mil selle tõlgendus tuleb.} [Koraan 13:19], {Siis on meie peal selle seletus.} [Koraan 13:19] ja {Ja te saate kindlasti teada selle uudiseid mõne aja pärast.}
Kõigeväeline Jumal ütles: „Heade sõnumite ja hoiatuste sõnumitoojad, et inimkonnal poleks pärast sõnumitoojaid Jumala vastu kaebust.“ Ja Kõigeväeline Jumal ütles: „Ja Me ei karista kunagi enne, kui oleme saatnud sõnumitooja.“ Siin on sõnumitoojad heade sõnumite toojad ja hoiatajad, kuid nende kõige olulisem missioon on hoiatada enne, kui selles maailmas ilmneb karistuse märk, nagu oli näiteks Noa, Salihi ja Moosese missioon.
Sõnumitooja Prohvet on see, kelle Jumal valib kaheks asjaks: edastama konkreetset sõnumit uskmatutele või hoolimatutele inimestele ja teiseks asjaks on jumaliku seaduse edastamine neile, kes temasse usuvad. Näiteks on meie isand Mooses (rahu olgu temaga), kes oli meie Issanda, Kõigekõrgema käskjalg vaaraole, et saata Iisraeli lapsed endaga kaasa ja nende väljaränne Egiptusest. Siin oli meie isand Mooses (rahu olgu temaga) vaid käskjalg ja ettekuulutus polnud temani veel jõudnud. Seejärel tuli teine etapp, mida esindas ettekuulutus. Kõigeväeline, Kõigekõrgem lubas Moosesele määratud ajal ja saatis talle Toora, mis on Iisraeli laste seadus. Siin andis meie Issand, Kõigekõrgem talle ülesandeks edastada see seadus Iisraeli lastele. Sellest ajast alates sai meie isand Mooses (rahu olgu temaga) prohvetiks. Selle tõestuseks on Kõigeväelise ütlus: „Ja maini raamatus Moosest. Tõesti, ta oli valitud ja ta oli käskjalg ja prohvet.“ Pane siinkohal tähele, mu kallis lugeja, et ta oli esmalt käskjalg vaarao juurde minnes ja seejärel sai temast prohvet Egiptusest lahkudes, kui Kõigeväeline Jumal talle Toora ilmutas.
Samamoodi saatis Jumal Sõnumitoojate Isanda sõnumi ja seadusega – sõnumi uskmatutele ja seaduse neile, kes teda maailmade seast järgisid. Seega oli meie Isand (Muhammed) Sõnumitooja ja Prohvet.
Koraani salm, mis kõige selgemini selgitab prohveti ja sõnumitooja erinevust, on see, mida ütleb Kõigeväeline Jumal: „Ja [maini], kui Jumal tegi prohvetitega lepingu: „Mida iganes ma olen teile andnud Pühakirjast ja tarkusest ja seejärel on teie juurde tulnud sõnumitooja, mis kinnitab seda, mis on teiega, peate te temasse uskuma ja teda toetama.““ Selles salmis tuli sõnumitooja, kinnitades ja järgides prohvetite toodud raamatuid ja seadusi, ning ta ei toonud uut seadust, välja arvatud sõnumitooja või prohveti puhul, sel juhul oli tal seadus kaasas.
Olen oma raamatus üksikasjalikult maininud, et prohvetlus on kõige auväärsem seisus ja kõrgeim sõnumi aste, sest prohvetlus hõlmab uue seaduse edastamist, eelmisele seadusele lisamist või eelmise seaduse osade tühistamist. Näiteks Jumala prohvet Jeesus (rahu olgu temaga) uskus Moosesele (rahu olgu temaga) ilmutatud Toorasse ja järgis seda ega läinud sellele vastuollu, välja arvatud mõnes asjas. Kõigeväeline Jumal ütles: „Ja Me järgisime nende jälgedes Jeesust, Maarja poega, kinnitades seda, mis oli tema ees Tooras. Ja Me andsime talle Evangeeliumi, milles oli juhatus ja valgus ning mis kinnitas seda, mis oli tema ees Tooras, ja juhatust ning õpetust õigemeelsetele.“ [Al-Ma'idah]. Ja Kõigeväeline Jumal ütles: {Ja kinnitades seda, mis oli minu ees Tooras, ja et muuta teile seaduslikuks osa sellest, mis teile keelatud oli} [Al-Imran]. Seega toob prohvet endaga kaasa seaduse, samas kui ainult sõnumitooja seadust ei too.
Siit jõuame kuulsa reeglini (et iga sõnumitooja on prohvet, aga mitte iga prohvet pole sõnumitooja), mis on enamiku õpetlaste arvamus. See reegel ei pärine Püha Koraani salmidest ega prohveti (rahu ja õnnistus olgu temaga) ütlustest ning seda ei edastanud meie teada ükski prohveti (rahu ja õnnistus olgu temaga) kaaslane ega nende õiglane järgija. See reegel nõuab ka kõigi Allahi, Kõigekõrgema, loodule saadetud sõnumite pitseerimist, olgu need siis inglitelt, tuultelt, pilvedelt jne. Meie isand Miikael on sõnumitooja, kes on määratud vihma juhtima, ja Surmaingel on sõnumitooja, kes on määratud inimeste hingede viima. Inglite hulgast on sõnumitoojaid, keda nimetatakse Õilsateks Kroonikuteks ja kelle ülesanne on säilitada ja jäädvustada teenijate tegusid, olgu need head või halvad. On palju teisi sõnumitoojaingleid, nagu Munkar ja Nakir, kes on määratud haua katsumustele. Kui eeldame, et meie isand Muhammad (rahu ja õnnistus olgu temaga) on samaaegselt nii prohvetite kui ka sõnumitoojate pitser, siis pole olemas ühtegi sõnumitoojat Allahilt, Kõigekõrgemalt, kes võtaks inimeste hinged ära ja nii edasi Allahi, Kõigekõrgema sõnumitoojatelt.
Kõigeväelise Jumala Sõnumitoojate hulka kuulub mitu olendit, nagu Kõigeväeline Jumal ütles: „Ja esitage neile eeskuju: linna kaaslased, kui sinna jõudsid sõnumitoojad (13), kui Me saatsime nende juurde kaks, aga nad eitasid neid, siis Me tugevdasime neid kolmandaga ja nad ütlesid: „Tõepoolest, me oleme teie sõnumitoojad.”“ (14) Siin saatis Kõigeväeline Jumal inimeste hulgast kolm sõnumitoojat, seega ei olnud nad prohvetid ega tulnud seadusega, vaid nad olid pigem sõnumitoojad, kes edastasid oma rahvale konkreetse sõnumi. On ka teisi sõnumitoojaid, kes ei ole prohvetid, ja Kõigeväeline Jumal ei maininud neid oma Raamatus, nagu Tema, Kõigekõrgem, ütles: „Ja sõnumitoojaid oleme teile varem maininud ja sõnumitoojaid Me ei ole teile maininud.“
Kõigeväeline Jumal ütles: „Jumal valib sõnumitoojaid inglite ja rahva seast.“ See salm sisaldab tõendeid sõnumitoojate olemasolu kohta inglite seast, just nagu on sõnumitoojaid ka rahva seast.
Ja ka Kõigevägevama ütlus: „Oo, džinnide ja inimeste hulk, kas teie juurde ei tulnud teie seast sõnumitoojaid, kes lugesid teile minu kirju ja hoiatasid teid selle teie päeva kohtumise eest?“ Sõna „teie seast“ viitab sõnumitoojate saatmisele džinnide seast, just nagu saadeti sõnumitoojaid inimeste seast.
Teades, et prohveti valik piirdub ainult inimestega, ei saa prohvet kunagi olla ingel, vaid ainult inimene. Isegi džinnidel pole prohveteid, ainult sõnumitoojad. Seda seetõttu, et šariaat, mille Kõikvõimas Allah inimkonnale ilmutab, on nii inimkonnale kui ka džinnidele. Seega peavad mõlemad sellesse uskuma. Seetõttu leiate džinnid kas usklike või uskmatutena. Nende religioonid on samad, mis inimestel; neil ei ole uusi religioone. Selle tõestuseks on see, et nad uskusid meie Meistrisse Muhamedi (rahu ja õnnistus olgu temaga) ja järgisid tema sõnumit pärast Koraani kuulmist. Seega on prohvetiks olemine ainult inimestele omane asi ja esineb ainult ühes neist: selles, kellele Kõikvõimas Allah annab šariaa või kes tuleb toetama nende šariaati, kes olid enne teda. See on järjekordne tõend selle kohta, et prohvetiks olemine on prohvetiks olemise kõige õilsam ja kõrgeim auaste, mitte vastupidi, nagu enamik inimesi ja õpetlasi usub.
Usk kuulsa reegli (et iga sõnumitooja on prohvet, aga mitte iga prohvet) kehtivusse on vastuolus Koraanis ja sunnas öelduga. See on päritud ja vale reegel. See reegel kehtestati vaid selleks, et tõestada, et meie isand Muhamed on sõnumitoojate pitser, mitte prohvetite pitser, nagu on öeldud Koraanis ja sunnas. Ei ole lubatud öelda, et see reegel kehtib ainult inimestele, kuna Kõigeväeline Jumal ei täpsustanud sõna "sõnumitooja" ainult inimestele, vaid see sõna hõlmab pigem sõnumitoojat inimestest, näiteks sõnumitoojat inglitest ja sõnumitoojat džinnidest.
Sellesse printsiipi uskudes jätkame uskumist, mis viib meid sõnumitooja eitamiseni, kes hoiatab meid suitsu piina eest. Seetõttu süüdistab enamik inimesi teda hullumeelsuses, kuna ta usub sellesse valeprintsiipi, mis on vastuolus Püha Koraani värssidega. Loodame, et te mõtisklete selles artiklis öeldu üle ja need, kes soovivad rohkem tõendeid, peaksid lugema minu raamatut "Oodatud sõnumid", need, kes soovivad tõeni jõuda.

Märkus

See artikkel on vastus mitme sõbra ühereale kommentaarile, kui nad küsisid minult, mida ma ütlesin teemal (iga sõnumitooja on prohvet, aga mitte iga prohvet pole sõnumitooja)? Selleks, et neile kommentaaris vastata, ei saa ma kogu seda artiklit ühte kommentaari kokku võtta, et neile oma seisukohta selgitada, ja lõpuks süüdistab keegi mind vastusest kõrvalehoidmises. See on vastus nii lühikesele kommentaarile. Mul kulus kolm tundi, et oma raamatu väikeses osas sisalduvat kokku võtta, ja seetõttu saan palju päringuid ning minu vastus neile on, et küsimusele vastamine on pikk ja mul on seda raske kokku võtta.
Seega loodan, et te mõistate minu olukorda ja seda, et ma ei taha astuda lahingusse, mis pole minu lahing. Samuti ei saa ma iga küsija jaoks 400-leheküljelist raamatut kokku võtta, kui vastus pole lühike ja ma ei oska sellele vastata.