„Islami ja tsiviilriigi, islami ja kodakondsuse ega ka islami ja arvamus- ja usuvabaduse vahel pole mingit lõhet. Need, kes eeldavad lõhet islami ja kõigi nende tänapäevaste ideede vahel, ei mõista ise islami tõde ega loe prohveti (rahu ja õnnistus olgu temaga) ja tema aadlike kaaslaste (Jumal olgu nendega rahul) ajalugu õigel ja õiglasel viisil. Seetõttu on islami riigil oma iseloomulikud tunnused, just nagu islami valitsussüsteemil on oma alused: Jumalale orjus, õiglus, konsulteerimine ja selle kohustus, võrdsus, võimulolijate kuulekus, kohustus nõustada võimulolijaid, valitseja või karjase vastutus ja tema allumine kohtusüsteemi ja rahva järelevalvele, rahva poliitiline ühtsus, õiguste ja kohustuste tagamine ning vabadus. Need alused esindavad islami süsteemi tuuma ja selle ainulaadsuse kõige ilmekamaid aluseid.“

Tamer Badri raamatust „Karjase ja karja iseloomustus“