Mõne tunni jooksul avaldatakse ja levitatakse oodatud sõnumitega kahte raamatut.
Selle raamatu kirjutamine võttis umbes kuus kuud ja selle aja jooksul kõhklesin palju ning katkestasin mitu korda kirjutamise raamatu ebatavaliste religioossete vaadete tõttu, mis on vastuolus sajanditevanuste uskumustega. Seetõttu eeldan, et neist saavad aru vaid väga vähesed inimesed ja inimestel võtab raamatust arusaamine kaua aega. Seetõttu ei tahtnud ma selle kirjutamist jätkata.
Selle raamatu kirjutamise ajal palvetasin ma Istikharat ja anusin mitu korda Allahi (SWT) poole, paludes Tal juhatada mind teele, mille peaksin valima: kas peaksin vaikima ja hoidma omandatud teadmised endale või peaksin jätkama raamatu kirjutamist ja levitama omandatud teadmisi inimeste seas? Aga iga kord, kui ma palvetasin Allahi (SWT) poole Istikharat selle raamatuga jätkamise kohta, nägin ma nägemust või kuulsin Koraani raadios Koraani salmi, mis pani mind seda raamatut jätkama, kuigi olin selle sisu tõsidusest täiesti teadlik.
Liigun praegu tahtmatult poliitilise džihaadi staadiumist intellektuaalse džihaadi staadiumisse, hoolimata asjaolust, et ma pole eelmisest etapist ja moonutustest, riigireetmissüüdistustest ja solvangutest, mille all olen olnud kaheksa aastat, alates oma liitumisest revolutsiooniga Mohamed Mahmoudi sündmuste ajal 2011. aasta novembris kuni praeguseni, toibunud.
Järgmine etapp on pöördepunkt kogu minu elus, kuna minevikus mulle esitatud süüdistused riigireetmises, koostöös ja muudes teile teadaolevates süüdistustes muutuvad etapiks, kus mind süüdistatakse hoopis teistes süüdistustes, nagu mind järgmises etapis süüdistatakse uskmatuses, eksitamises ja muudes süüdistustes, mis on teada ainult Kõigeväelisele Jumalale.
Moslemite seas sajandeid levinud usulise veendumuse muutmine ei ole võimalik vaid ühe minusuguse mehe kirjutatud raamatuga. See nõuab väga pikka aega ja pingutust, mis on kooskõlas selle uskumuse pikkusega, mis on saanud islami kuues sammas ja mida ei ole lubatud arutada ega tõlgendada.
Piisab, kui öelda, et arutasin seda oma uskumust ühe Al-Azhar Sheikhiga lihtsal viisil vaid veerand tundi ja ta kuulutas mind uskmatuks ning ütles mulle: „Olen sellega sisenenud islami religiooni uskmatuse staadiumisse.“
Teine mees luges mu raamatu „Oodatud kirjad” kaks esimest peatükki ja ei leidnud mingit vastukaja mu kirjutatule. Siiski lõpetas ta raamatu lugemise ja ütles mulle: „Ükski meie õpetlastest pole öelnud seda, mida sina ütled, ja selle raamatuga sütitan ma moslemite seas tüli.” Al-Azhari lõpetanu, kes mu raamatut luges, palus minuga satelliitkanalites debatti teha.
Teine naine, niipea kui ta oli mu raamatu kaks esimest peatükki läbi lugenud, oli minu seisukohas veendunud ja ütles, et mul on õigus.
Kui ma üritasin oma raamatut kirjastustele trükkimiseks ja levitamiseks esitada, keeldus esimene kirjastus seda trükkimast ja levitamisest sisu tõsiduse tõttu. Teine kirjastus aga tervitas trükkimist ja levitamist. Sama juhtus ka siis, kui ma üritasin raamatut keeleliselt arvustada. Esimene keeleline retsensent keeldus raamatut arvustamast kohe, kui ta oli sisu kiirelt üle vaadanud. Teine keeleline retsensent aga nõustus selle kallal töötama ja arvustas selle keeleliselt.
Mis puutub minu perekonda, siis olen oma raamatu sisu avaldanud ainult kahele pereliikmele. Üks neist veendus minu arvamuses pärast raamatu sisu lühikest selgitust ja ilma raamatut lugemata. Teine inimene kardab kiusatust ega taha raamatut lugeda, kartes minu arvamusest veenduda, sest ta ei taha vastuollu minna usuga, mis on moslemite seas sajandeid levinud, hoolimata asjaolust, et ma esitasin talle kõik tõendid ja püüdsin teda kuus kuud veenda.
See on mikrokosmos kõigist inimestest, kes kuulevad ja loevad minu raamatut (Oodatud Sõnumid). Mõned neist ei usu mind ja süüdistavad mind eksiteele viimises ilma mu raamatut lugemata. Mõned neist loevad mu raamatut ja süüdistavad mind tüli tekitamises. Mõned neist loevad mu raamatut ja ei muuda meelt, et karavaniga edasi minna. Vähesed inimesed lasevad end mu raamatust veenda pärast selle lugemist eesmärgiga jõuda tõeni.
See minu raamat täidab raamatu nägemuse ja salmi {Nii et oodake, sest nad ootavad} osa tõlgenduse selles mõttes, et ma kirjutasin raamatu lõpuni, kuni see trükiti ja raamatukogudesse toimetati, ja mis alles jääb, on nägemuse teise osa täitumine selle raamatu peatükkide esimese kolmandiku ja selge suitsu salmi toimumise kohta. See on vaatamata asjaolule, et ma ei tahtnud selle raamatu kirjutamist jätkata ja ma ootasin, et ükski kirjastus ega trükikoda ei nõustuks minu raamatut trükkima ja levitama, aga see, mida ma ei oodanud, juhtus ja minu raamat trükiti lõpuks ja seda hakatakse levitama.
Neitsi Maarjaga abiellumise nägemuse tõlgendus realiseerub ka minu eluajal toimuva olulise muutusena minu usulistes veendumustes ja seetõttu seisan silmitsi tugeva ja talumatu vastuseisuga. Selle nägemuse tõlgendus on realiseeritud ja mind on hakatud süüdistama jumalateotuses. Ma ei tea, mis juhtub, kui minu raamat levitatakse.
Minu vanaisa, šeik Abdel Muttal Al-Saidi, kohtas Al-Azhari käe läbi palju raskusi, sest ta püüdis esitada religioosseid ideid, mis olid palju vähem piiravad kui need, mida ma oma raamatus "Oodatud kirjad" käsitlen. Ma ei tea, kas see, mis minuga toimub, on perekondlik traditsioon või mitte. Ükski minu vanaisa perekonna liige pole kogenud midagi sarnast sellele, mida mina olen kogenud ja mida kogen ka edaspidi.
Seepärast pühendan oma raamatu „Oodatud kirjad” oma vanaisale, šeik Abdul Muttal Al-Saidile, kellega soovisin praegu koos olla, et ta saaks minu kõrval seista nendes raskustes, millega ma silmitsi seisan, sarnaselt nendega, millega tema varem silmitsi seisis.
Kõik, mida ma teilt palun, eriti neilt, kes mind hästi tunnevad,
Ärge kiirustage mind hukka mõistma enne, kui olete mu raamatut erapooletult ja eelarvamusteta lugenud. See, mida ma oma raamatus arutan, saab kinnitust sündmuste kaudu, mil Tunni peamised märgid aset leiavad, olgu siis meie ajal või meie järeltulijate ajal.
Jääge ootele järgmise artikli jaoks, mis selgitab mõningaid religioosseid küsimusi, mida ma oma raamatus „Oodatud kirjad” käsitlesin.
Tamer Badr