Täna käisin islami uurimiskompleksis ja Al-Azhar Al-Sharifi šeikkonnas ning andsin neile üle oma raamatu "Oodatud kirjad". Raamatule on lisatud kiri Al-Azhar Al-Sharifi šeikile, mis kõlab järgmiselt:

Tema Eminentsile Suurimaamile, professor dr Ahmed El-Tayebile, Al-Azhari mošee šeigile
Tervitused
Esitlen teile nüüd suurt teaduslikku ja religioosset usaldust pakkuvat teost ning isiklikku ettevõtmist, mis puudutab kõiki moslemeid nii ida- kui ka läänemaailmas. See on minu raamat („Oodatud kirjad“), mida te loodan väga hoolikalt läbi lugeda ja uurida ning enne otsuse langetamist selle kohta eelarvamusi ei langeta.
See raamat on mulle palju probleeme valmistanud, kuna olen püüdnud leida Koraanist ja Sunnast palju tõendeid selle kohta, et meie Meister Muhammed (rahu ja õnnistus olgu temaga) ei ole Sõnumitoojate Pitser, vaid et meie Meister Muhammed (rahu ja õnnistus olgu temaga) on ainult prohvetite Pitser ning et islami šariaat on viimane šariaat vastavalt Kõigeväelise Jumala sõnadele: „Muhammed ei ole ühegi teie mehe isa, vaid ta on Jumala Sõnumitooja ja prohvetite Pitser. Ja Jumal teab alati kõike“ (40).
Ibn Kathir kehtestas moslemiõpetlaste seas laialdaselt levinud kuulsa reegli: „Iga sõnumitooja on prohvet.“ See põhineb hadithil: „Sõnum ja prohvetlus on lõppenud, seega pole pärast mind ühtegi sõnumitoojat ega prohvetit.“ Oma raamatus olen tõestanud, et see hadith ei ole tähenduse ega sõnastuse poolest mutawatir (järjestikune) ning ei ole autentne. Üks selle hadithi jutustajatest on Al-Mukhtar ibn Falful, keda mõned silmapaistvad õpetlased liigitasid tõemeelseks, kuid kellel oli luulusid. Teised ütlesid, et ta on üks vastuväidetavatest jutustajatest, seega ei tohiks tema hadithit aktsepteerida ja sellest ei tohiks teha ohtlikku järeldust, et prohvet (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) on sõnumitoojate pitser. Oma raamatus olen selgitanud prohveti ja sõnumitooja erinevust ning seda, et iga sõnumitooja ei pea olema prohvet, nagu Kõigeväeline Allah ütles: „Ja me ei saatnud enne teid ühtegi sõnumitoojat ega prohvetit.“ See salm on selge tõend selle kohta, et on ainult prohvetid ja ainult sõnumitoojad ning sõnumitooja ei pea olema prohvet. Seetõttu ei ole vajalik, et prohvetite pitser oleks samal ajal ka sõnumitoojate pitser.
Üllas värss: „Kuidas saavad nad meeldetuletust vastu võtta, kui nende juurde on tulnud selge Sõnumitooja?“ (13) Siis pöördusid nad temast ära ja ütlesid: „Hull õpetaja.“ (14)” [Ad-Dukhan] selgitab, et me ootame uue Sõnumitooja ilmumist, kelle missiooniks ei ole islami religiooni asendamine teise religiooniga, vaid pigem hoiatada inimesi Suitsu piinade eest, mis põhjustavad miljonite inimeste surma, nagu ma oma raamatus paljude tõenditega selgitasin, sealhulgas Kõigevägevama ütlusega: „Ja me ei karista kunagi enne, kui oleme saatnud Sõnumitooja.“ Ja hoolimata asjaolust, et see Sõnumitooja on selgesõnaline, süüdistavad inimesed teda hulluses ning üks peamisi põhjuseid selleks on see, et ta väidab end olevat Kõigeväelisema Jumala Sõnumitooja. On loomulik, et kui see Sõnumitooja ilmuks meie praegusel ajastul või meie laste või lastelaste ajastul, süüdistaksid moslemid teda hulluses, kuna nende meeltesse on sajandeid kindlalt juurdunud usk, et meie Meister Muhammed (rahu ja õnnistus olgu temaga) on Sõnumitoojate Pitser, mitte ainult Prohvetite Pitser, nagu on mainitud Koraanis ja Sunnas.
Miljonid moslemid surevad, eitades Kõigeväelisema Allahi Sõnumitoojat, ja selle tulemusel kannavad nad Kohtupäeval väga rasket koormat. Suurimat koormat kannavad aga need, kes annavad välja fatwasid ja sisendavad inimestesse usku ilma igasuguste tõenditeta Koraanis või Sunnas, et meie Meister Muhammed (rahu ja õnnistus olgu temaga) on Sõnumitoojate Pitser. Selle tulemusel pannakse nende patt, kes seda Sõnumitoojat süüdistavad, samale tasemele fatwa väljaandja pattudega, isegi kui ta maetakse oma hauda sadade aastate pärast.
Loodan, et vaatate selle fatwa üle enne, kui selle meie lastele ja lastelastele edasi annate ja enne, kui on liiga hilja. Raamatu kirjutamise ajal tehtud uurimistöö tulemusel olen jõudnud järeldusele, et meie ja Jumal teab kõige paremini, oleme uue sõnumitooja ilmumise lävel, kes hoiatab inimesi Tunni esimese suure märgi eest, milleks on selge suitsu karistus. Loodame, et uurite seda raamatut hoolikalt, seadmata sellele eelarvamusi. Ja avage uks iseseisvale arutluskäigule minu raamatus öeldu osas ning ärge seda sulgege, sest selle sulgemine toob kaasa suure õnnetuse, mille tunnistajaks oleme meie või meie lapsed ja lapselapsed.
Palun teil pidada meeles meie lapsi ja lapselapsi, kui otsustate, kas minu raamat („Oodatud kirjad“) on kooskõlas Koraani ja sunnaga. Mis puutub õpetlaste konsensusesse, siis tunnistan, et minu raamat on vastuolus moslemi õpetlaste konsensusega nende usu tõttu Ibn Kathiri valitsemisse. Ma ei palu teil moslemi õpetlaste konsensust kehtetuks tunnistada, vaid palun teil asetada minu ijtihad teiste moslemi õpetlaste ijtihadiga kõrvale ja lisada minu arvamus Al-Azhar Al-Sharifi poolt tunnustatud õiguslike arvamuste hulka, et me ei sulgeks ust ühelegi sõnumitoojale, kelle Kõikvõimas Allah meile tulevikus saadab, nagu on öeldud Koraanis ja sunnas.
Me palume Kõigeväelist Jumalat, et ta näitaks meile tõde tõena ja annaks meile võime seda järgida, ning et ta näitaks meile valet valena ja annaks meile võime seda vältida. Tema on võimeline kõigeks ja kogu kiitus kuulub Jumalale, maailmade Issandale.
Raamatu "Oodatud sõnumid" autor
Tamer Mohamed Samir Mohamed Badr