Nägin end inimestele religioosset jutlust pidamas ja rääkisin neile, et prohvet (rauha ja õnnistagu teda) tavatses öelda: „Mina olen tee Jumala juurde, seega igaüks, kes tahab Jumala juurde jõuda, peaks järgima minu teed.“ See viitas prohveti (rahu ja rahu olgu temaga) sunna järgimisele ning tema nõuandele moslemitele järgida tema sunnat. Sel ajal laskusin mööda liumäge ülevalt alla, justkui oleks see liumägi ilmalik elu ja prohveti (rahu ja õnnistagu teda) sunna. Mulle turgatas pähe, et ilmalik elu pole midagi muud kui lühike ja kiire elu, just nagu minu sama kiirusega mööda seda liumäge alla laskumine.
Kartsin sellest liumäest alla libisedes vasakule ja paremale kalduda, aga läksin otse alla.
Pärast seda, kui olin maha tulnud ja maas seisnud, tundsin, et mu elu on lõppenud ja ma ootasin, et saaksin minna teise ellu. Siis ilmus mulle üks inglitest ja andis märku, et ma järgneksin talle, kui ta lahkub kohast, kus ma seisin, teise kohta läbi ukse, kust ma lähen teise ellu. Kuningas läks välja läbi ukse, mis oli minu ees avatud, ja kui ma hakkasin kuninga järel välja minema, märkasin, et minu kõrval oli suur kott täis punaseid viinamarju ja mulle turgatas pähe, et see on minu oma, aga ma jätsin selle maha ja hakkasin kuninga järel uksest välja minema, aga nägemus lõppes enne, kui ma uksest välja läksin.