Nägin, et külastan Paradiisi ja vaatasin ülalt väikest Paradiisi osa, kus nägin selge sinise vee ja väga valge liivaga randa. Nii kaugele kui silm ulatus, kasvasid palmid ja puud, vahel ka valge liivaga maad ning taevas oli selge, kuigi päikeseta päeval. Olin vaatepildi ilust hämmastunud ja mulle turgatas pähe, et see väike Paradiisi osa asub ühel Paradiisi alumisest tasandist ja et on olemas kõrgemaid tasandikke, mis on ilusamad kui see, mida ma nägin. Siis nägin oma naist enda vasakul pool seismas ja mulle meenus, et üks mu naise sõpradest usutundides, kus ta alati käib, oli selles elus oma lapse kaotanud. Olin kurb. Siis ilmusid mu ette kolm looriga naist ja mulle meenus, et nad olid teineteisele lähedased sõbrad, kuna käisid koos usutundides ja keskmine naine kandis süles oma last või poega, kes oli selles elus surnud. Umbes üheaastane laps oli väga valge naha, suurte silmade ja heledate juustega. Ärkasin üles ja küsisin oma naiselt, kas tal on mõni sõber usutunnist, kus ta käis, kelle väike laps on surnud. Ta vastas jaatavalt. Ütlesin talle, et ta räägiks talle sellest unenäost ja et tal on kaks lähedast sõpra. Räägi neile ka sellest unenäost ja te olete kolmekesi koos taevas, samal ajal kui sa oma surnud last siin maailmas kannad. See nägemus on surnud tüdruku emale hea uudis seda lugeda