Minu teine nägemus prohvetiga (rahu ja õnnistus olgu temaga) oli siis, kui ma olin noor, keskkoolis ja olin sel ajal vallaline. Mitu kuud pärast minu esimest nägemust prohvetiga (rahu ja õnnistus olgu temaga) nägin ma nägemust, kus ma olin pimedas kohas redeliga. Prohvet (rahu ja õnnistus olgu temaga) ronis redelil umbes kaks või kolm astet ja mina olin redeli allosas ega läinud temaga üles. Prohvet (rahu ja õnnistus olgu temaga) vaatas mind ja naeratas. Seejärel viis vaatepilt mind tänavale, kus ma elasin koos oma isa ja emaga. Leidsin tänavalt müüja, kes müüs väikeseid kollaseid õunu. Siis läksin oma maja juurde ja seisin rõdul. Minu kõrval olid mu kaks naist, kellest üks oli egiptlane ja teine venelanna, ja mu ema oli nendega. Seejärel läksin alla oma maja ümbritsevatele tänavatele Manial al-Rawda linnaosas ja hüüdsin "Allahu Akbar" (Jumal on suur). Mõned inimesed hüüdsid mulle järele "Allahu Akbar". Seejärel hüüdsin uuesti „Allahu Akbar“ ja minu taga olevad inimesed kordasid hüüdu „Allahu Akbar“. Iga hüüdega suurenes minu järel „Allahu Akbar“ hüüdvate inimeste arv, kuni nägemus lõppes.