Nägin, kuidas ohvitserid mind arreteerisid ja viisid mind piinaruumi. Leidsin piinamisvarustuse ja -vahendid ning palvetasin Jumala poole, et ta mind piinamisest päästaks. Avastasin, et ohvitserid, kes mind piinama hakkasid, olid needsamad, kes piinaruumi sisenesid ja kus neid piinati. Seejärel tulid nad piinaruumist välja ja seisid minu kõrval, et mind toetada. Siis tuli grupp ohvitsere, ühel neist oli automaatrelvaga ohvitser. Ta sihtis vintpüssi minu poole ja avas tule, aga kuulid põrkasid tagasi ja lendasid mu ette laiali. Pärast seda hakkasid ohvitserid mind toetama. Rühm ohvitsere, kes olid mu endised kolleegid Sõjakoolist, küsisid minult: Kui kaua ma olen selles katsumuses olnud? Ütlesin neile: Sellest on möödas mitu aastat, aga nüüd olen viimases ehk eelviimases etapis.

Minu ees oli suur hulk politseinikke, kes mind toetasid, ja me ootasime, et teine politseinike rühm tuleks ja mind arreteeriks või tapaks. Ma hüüdsin: "Jumal on kõikvõimas" ja minu taga olevad politseinikud hüüdsid: "Jumal on kõikvõimas". Ma hüüdsin uuesti valjema häälega: "Jumal on kõikvõimas" ja minu taga olevad politseinikud hüüdsid: "Jumal on kõikvõimas" vaikselt. Ma hüüdsin kolmandat korda väga valju häälega ja minu taga olevad politseinikud hüüdsid: "Jumal on kõikvõimas" vaikselt, sest nad olid mures selle pärast, mis tulemas on.

Seejärel tulid mind arreteerima kolm autot armeeülematega. Kahe esimese autoga liitusid mind toetavad ohvitserid. Kolmandast autost väljus vanemülem, lähenes mulle ja tõstis käe, et mind näkku lüüa. Tema käsi ei ulatunud mu näoni, nii et ta ronis oma auto katusele ja sihtis kuulipildujat minu poole. Ta hakkas mulle näkku karjuma. Minu ette ilmus üks minu toetajate seast ohvitser, kes minu asemel kuule vastu võttis, aga ma kartsin tema pärast ja lükkasin ta kõrvale. Pöördusin vanemohvitseri poole, kes sihtis mind relvaga. Tuletasin talle meelde viimset päeva ja Jumala karistust ning hoiatasin teda, et ta ei tulistaks, sest lõpuks ei tee see mulle üldse haiget.

Selle video nägemuse tõlgendus