Hadith proua Aishalt – olgu Jumal temaga rahul –, kui ta ütles: Ma kuulsin Jumala Sõnumitoojat – õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu – ütlemas: ((Inimesed kogunevad Ülestõusmispäeval paljajalu, alasti ja ümberlõikamata)) Ma ütlesin: Oo, Jumala Sõnumitooja, kas mehed ja naised vaatavad kõik teineteisele otsa? Ta ütles: ((Oo, Aisha, asi on tõsisem kui see, mis neid puudutab)) ja teises jutustuses: ((Asi on tõsisem kui see, et nad teineteisele otsa vaatavad)) olid ühel meelel.

Ma mäletasin seda hadithit unes, kus ma nägin ülestõusmispäeva kogunemist.

Ma olin tegelikult nägemuses, kus ma kõndisin miljonite alasti inimeste, meeste ja naiste seas, nii kaugele kui silm ulatus, stseenis, mida ma ei oska kirjeldada, aga see, mida ma oskan kirjeldada, on see, et atmosfäär oli kuum ja meie kohal oli midagi, mis nägi välja nagu meie päike nii kaugele kui silm ulatus, ja kõik püüdsid selle kuumuse eest põgeneda. Ükski meestest ei hoolinud ümbritsevatest alasti naistest ümbritseva õuduse intensiivsuse tõttu. Kõik kõndisid ühes suunas millegi poole, mis nägi välja nagu Kõigeväelisema Jumala ees toimuv etendus.

Selle väljaku kõrval oli teine väljak, mille tipus oli midagi küngast. Inimesed kõndisid seal samas suunas, kuid kõndijaid kattis midagi pilvetaolist, mis neid varjutas ja kaitses kuumuse eest.
Kõik alumises õues viibijad ei saa ülemisse õue minna, kuna sinna tõusmiseks on vaja varjatud jõude ja keegi ei saa sinna tõusta. Seega soovisin sel ajal liikuda ülemisse õue ja siis avastasin, et varjatud jõud tõusevad minust ülemisse õue. Siiski olin ma selle servadel, vahel kuumuses, vahel varjus, ja inimesed kõndisid minu kõrval. Soovisin nende seas kõndida, kuni olin täielikult varjus, ja siis nägemus lõppes.

Nägemus lõppes ja ma kahetsesin, et ma polnud astunud nende sekka, keda Jumal täielikult varjab.

„Sellest nägemusest on möödas rohkem kui kümme aastat ja ma mäletan seda siiani täpselt ning uskuge mind, see Ülestõusmispäeva ja kogunemisstseeni puhul on asi keerulisem, kui te ette kujutada oskate. Ma ei tea, kas keegi on võimeline nägema Ülestõusmispäeva nägemust oma silmaga või on see lihtsalt õudusunenägu, aga ma palun Kõigeväelist Allahi, et ma oleksin üks seitsmest, keda Allah varjutab oma varjuga päeval, mil pole muud varju kui Tema oma: õiglane imaam, noor mees, kes kasvas üles Allahi kummardades, mees, kelle süda on kiindunud mošeedesse, kaks meest, kes armastavad teineteist Allahi pärast ja kohtuvad ning lähevad sel põhjusel lahku, mees, kelle kutsub positsioonikas ja ilus naine, aga kes ütleb: „Ma kardan Allahi,“ mees, kes annab almust ja varjab seda nii, et tema vasak käsi ei tea, mida tema parem käsi kulutab, ja mees, kes mäletab Allahi salaja ja kelle silmad on pisaratest tulvil.“
Palun palvetage, et ma oleksin üks neist.