Mul on olnud nägemusi umbes neljateistkümneaastasest saati. Need olid sagedased, seejärel muutusid need haruldaseks kahekümneaastasest kuni umbes kolmekümne kaheksanda eluaastani Egiptuse revolutsiooni sündmuste ajal 2011. aastal. Seejärel sagenesid nägemused pärast minu vahistamist ja vanglast vabanemist ning muutusid need alates 2017. aastast väga sagedaseks.

Mäletan, et keskkoolis kirjutasin kõik tolleaegsed nägemused märkmikusse üles. Isa viis mind Sayyida Zeinabi mošeesse ühe tuttava sufi šeigi juurde, et need nägemused šeigile esitada. Šeik võttis märkmiku, kuhu ma need nägemused olin kirjutanud, et seda lugeda, aga elu mured ja sõjaväekolledžisse astumine segasid mind seda märkmikku sellelt šeigilt tagasi saamast või isegi tema arvamusest nende nägemuste kohta teada saamast.

Oli nägemusi, mis sisaldasid sümboleid, mida ma ei tundnud, ja nägemusi, mille ma aja jooksul või tõlkide abil dešifreerisin. Oli nägemusi, mis tulid mulle elu jooksul erinevatel aegadel, kus ma nägin end Kaabast kinni hoidmas ja intensiivselt nutmas. Oli nägemusi, kus ma nägin prohveteid nagu Jeesus, rahu olgu temaga, ja oli palju nägemusi, millest paljud ma olen unustanud. Oli mitu nägemust, kus ma nägin meie Meistrit Muhamedi, rahu olgu temaga, ja paar nägemust, kus ma nägin meie Meistrit Joosepit, Moosest, Iiobit, Johannest ja Aabrahami, rahu olgu nendega.

On nägemusi revolutsioonist ja tulevastest sõdadest ning iga nägemus saabus mulle teatud sündmuste etapis. Nägemus räägib Egiptuse revolutsioonist, nägemus ettevalmistustest Al-Aqsa vabastamise sõjaks, nägemus Siinai sõja ajal Iisraeli vastu, nägemus Levandi vabastamisest, nägemus rahvahulkadest Euroopast, kes tulevad Levandile, nägemused suurest eeposest, nägemused Antikristusest, nägemused meie Meistri Jeesuse laskumisest, rahu olgu temaga, ja kõiki neid paljusid nägemusi ma ei suuda kokku lugeda ja need saabusid mulle erinevatel aegadel minu elu eri etappidel.

Sinu postitatud nägemused moodustasid vaid veerandi sellest, mida mina nägin. Oli palju nägemusi, mille üksikasju ma ei mäleta, sest need toimusid ammu.

See on reaalsus, milles ma öösiti magades elan, hoolimata sellest, et püüan oma aega nii päeval kui öösel tööga sisustada, et mitte liiga palju mõelda. Tihti kurnan ma öösel nähtu pärast psühholoogiliselt ära ning muutun erinevatel hetkedel segadusse ja hajameelseks. Kui ma endale ütlen, et need nägemused on Saatanast, avastan, et need nägemused sisaldavad hüüdeid või loosungeid, mis sisaldavad selliseid nagu „Jumal on suur“ ja „Pole teist jumalat peale Jumala“.

Mul oli nähtu tõttu tohutu psühholoogiline konflikt ja mitu korda ei saanud ma selle pärast magada, mida olin noorest east saati näinud, ning mitu korda vaevasid mind kahtlused, et see, mis minuga toimub, pole midagi muud kui kuradi töö, mis mind eksitab ja hulluks ajab, kuna ma teadsin sõpru, kellel olid minu sarnased nägemused ja mõned neist lõpetasid inimeste tapmisega, hulluksminekuga või vaimuhaiglasse sattumisega.

Mul oli põhikoolis mitu nägemust, kui sooritasin palverännakut Allahi pühasse majja ja pesesin end Zamzami veega. Samuti oli mul mitu nägemust, mille üksikasju ma ei mäleta, kaaslastega, näiteks meie õpetaja Abu Bakriga (olgu Allah temaga rahul) ja meie õpetaja Aliga (olgu Allah temaga rahul). Esimene nägemus, milles ma prohveteid nägin, oli meie õpetaja Jeesusega (rahu olgu temaga), kui ma olin noor põhikoolis. Nägemused jätkusid ka keskkoolis, kui ma nägin meie õpetajat Jeesust (rahu olgu temaga) paljudes nägemustes. Mõnikord tervitas ta mind nägemuses, mõnikord vaatas ta mulle naeratades otsa ja mõnikord kallistasin teda. Kuid need nägemused ei sisaldanud mingeid olulisi sündmusi.